R.A.A.A.M ootab tänavu vaatama kolme suvelavastust

"Praegu pole aeg armastamiseks" on kurbnaljakas lugu sellest, kuidas inimene teeb kõik, et oma õnne edasi lükata. Me mõtleme välja üha rohkem asju, mis ei lase meil olla koos nendega, keda me armastame. Sõjad, religioon, masside arvamus, lisaks poliitika, seisuslikud erinevused, mood, virtuaalne tegelikkus. Ja paistab nii, et inimkond jätkab asjade väljamõtlemist, mis meid üksteisest eraldavad.  Mida teha, kui ettekuulutaja, kes pole veel kunagi eksinud, on teatanud, et sinu naise juurde tuleb täna öösel mees? Aga sinul on nagu kiuste vaja sõtta minna! Vägagi keeruline olukord.

Aleksei Pesegovi "Aleksei Karenin" avab meile vene klassikaks saanud "Anna Karenina" loo mehe vaatepunktist, mida võis tunda Anna mees Aleksei Karenin.

Ilmselt ei kahtle ükski eestlane, et Lev Tolstoi "Anna Karenina" lugu sobib Tapa vanas raudteejaamas mängimiseks nagu rusikas silmaauku. Vene klassiku romaanis on raudteel ju tähtis osa. See andis ja annab mastaabi ja liikumisvõimaluse, peatades samas mõtted ja aja...

Siberi lavastaja Aleksei Pesegovi, kes 2016. aastal oli Vene suurema teatriauhinna Kuldne mask nominent viies kategoorias, ülimenukaks osutunud "Aleksei Karenin" esietendus 2016. aasta suvel. Peaosa mängib Aivar Tommingas (Vanemuine). 

"Kirg on purustav? Armastus loov? Või siis kirg on alati purustav ‒ armastus alati loov?" iseloomustab Aleksei Pesegov ühe lausega oma lavastust. Kirg ja armastus, elu ja surm edasi-tagasi sõeluvate rongide vahel... Millised on peatused inimeste peades?

Sergei Potapovi "Vanapagan" on lugu Vanapaganast, kes satub maa peale, et õndsaks saada, aga teda ootab seekord ees 21. sajand kogu oma veidruste ja hullusega. Mis maa see õieti on? Kas Jürkal on üldse võimalusi inimeseks jääda? Kokku saavad A. H. Tammsaare tegelased, Eesti näitlejad ja Jakuutia lavastaja Sergei Potapov, kelle lavastajakäekirja teatris võrreldakse filmisaurus Quentin Tarantinoga. Vanapaganat mängib Ivo Uukkivi.