Triin Koch Foto: Teet Malsroos
Inimesed
3. juuli 2017, 04:00

Dirigent Triin Koch: tuhandepealise laulupeokoori juhatamist ei saa harjutada kodus peegli ees (5)

Paarile minutile koorijuhipuldis eelneb mitme aasta pikkune töö lauluga.

Millest mõtleb koorijuht hetkel, kui ta tõstab loo alustamiseks käed üles ning koor ja publik lõpetavad sumisemise? "Kas nad said hääle kätte? Kas laul algab õige sõnaga? Ja – kas nad päriselt ikka alustavad? See on uskumatu, aga selline mõttevälgatus käib peast läbi, see on nagu dirigendi õudusunenägu," tunnistab eilse laulupeo üks dirigente Triin Koch.

Loetud minutid laulupeo dirigendipuldis on koorjuhile sama, mis tippsportlasele etteaste tiitlivõistlusel või tudengile esinemine oma bakatöö kaitsmisel. Aastaid kestnud ettevalmistus jõuab mõne hetkega haripunkti ja alles jupi aja pärast – kui pulss on jälle viisipärane ning kõrvus enam ei kohise – saab mahti mõelda, kuidas see kõik nüüd õigupoolest käiski.

Triin Koch juhatas eile sisse neidudekoori kava, dirigeerides Gustav Ernesaksa ja Juhan Liivi laulu "Noor kevade". Siin on põgus ülevaade täpselt sellele etteastele eelnenud tööst.

Kevadtalv 2015

Kaks aastat tagasi, kevadtalvel 2015, istusid maha XII noorte laulupeo neidudekooride juhid – Triin Koch (neidudekoori liigijuht) ning noored dirigendid Külli Kiivet, Tiiu Ivanova ja Mai Simson (nemad said koorijuhtidena oma laulupeoristsed eile). Ülesanne oli valida neidudekoorile neli laulu. Kuna kava tööpealkiri oli "Noored juured", vaadati ka väärikate heliloojate varaste teoste poole.

""Noor kevade" on Ernesaksa noorpõlves kirjutatud lugu. Naishäältele on teinekord päris keeruline midagi nii hoogsat ja reibast leida," selgitab Triin Koch valikut.

Kuna pala on tehniliselt keerukavõitu, läks nii, et ülejäänud kolm dirigenti valisid endale esitamiseks lood ära ja päeva lõpuks jäi lauale "Noor kevade". Nii sai Triin selle endale ja hakkas kohe Tartu ülikooli akadeemilise naiskooriga harjutama.

Triin Koch Foto: Teet Malsroos

2015. aasta teine pool

"Loomulikult polnud lugu mulle võõras, olin seda varemgi juhatanud, aga mitte nii suure seltskonnaga nagu laulupeokoor ja siit see trikk hakkab," selgitab Triin. "Alles siis, kui sul on eelproovid suurema lauljatehulgaga, näed sa, mis töötab ja mis ei tööta, missugust liigutust võiks teha ja millist mitte. Nii harjutades jääb lugu lihasmällu.

Kodus peegli ees on ikka väga raske ette kujutada, kuidas tuhandepealine koor sinu käe all laulab."

Enne eelproove pidid aga koorid üle maa loo selgeks saama. Et kõigil oleks juba eos ühine mõtlemine, tunnetus ja hingamine, salvestas Triin laulu – nii nagu ta seda laulupeol kõlamas ette kujutas – ülikooli naiskooriga nii-öelda linti.

"See oli õppematerjal, etalon teistele kooridele," täpsustab Triin.

Kevadtalv 2017

Vahepeal koorid harjutasid hoolsalt. Peoaasta saabudes algasid ülekuulamised ja suuremad kokkulaulmised.

"Kõikide kooridega tegime kaks eelproovi. See tähendab, et maakondade kaupa kogunesid kõik vastava liigi koorid kokku ja tegid kolm või neli tundi korralikku ühisharjutust," selgitab Triin.

"Seejärel kuulasime koorid veel ühekaupa üle ja hindasime, kui hästi või mismoodi on toime tuldud. Laulupeolaulu õppimine on väga kontrollitud ja ka kvaliteedikontroll on kogu aeg olemas."

Paar päeva enne laulupidu

Neljapäeval, 29. juunil kolis Triin koos teiste kaugemanurga dirigentidega Tallinna lauluväljaku kõrvale Oru hotelli – et oleks hea lühike maa tööle minna.

Reedeses proovis kuulis ta siis esimest korda, kuidas "Noor kevade" neidudekoori umbes 1100 lauljaga käe all kõlab.

"See oli ausalt öeldes hämming – ehmatuseks ei saa seda nimetada. Esimesest hetkest peale tuli nii hästi välja, et ma oleks võinud sealt puldist alla kõndida ja öelda, et, hei, näeme peol! Kooride dirigendid olid oma tööd väga hästi teinud," on Triin hinnangutes konkreetne.

Laupäev möödus lauluväljakul

Laupäeval poole kümnest hommikul olid koorid ja dirigendid lauluväljakul ning harjutasid. Õhtul pool üheksa algas viimane proov – neidude kooriliigi oma.

Enne seda tunnistab Triin, et hakkab vaikselt peoks kiskuma: "Terve päev on olnud emotsionaalselt selline uzzzzzz!, tuurid on kogu aeg hästi kõrged. Ühendkooriga tuli täna juba peaaegu päris peotunne peale – lained ja kõik muu käisid täie hooga!"

Laupäeva õhtul kell 21.20 väljusid bussid Oru hotelli eest Metsakalmistule – dirigendid käisid avaldamas austust lahkunud koorijuhtidele ja heliloojatele Gustav Ernesaksale, Heino Kaljustele, Veljo Tormisele, Heino Ellerile ja teistele.

Päris õhtul tegi Triin hotellis läbi väikese rituaali.

"Kui mul on järgmisel päeval tähtis esinemine või midagi olulist, käin ma alati enne uinumist mõttes selle raja läbi. Kindlasti mõtlen korra veel läbi ka oma loo, mis sest, et olen seda juhatanud juba sadu kordi. Ikkagi on mul hea ja turvaline tunne, kui olen end vaimus hästi valmis pannud.

Samuti pean veel nuputama mingi toreda mõtte või lause, mida enne juhatamist lauljatele öelda. Midagi sellist, mis neid sütitaks, käivitaks ja neile naeratuse suule tooks."

Pühapäev, pidupäev

Triin magas kehvasti, sest vaatamata väsimusele oli ärevus ikka sees. Linnupete jäi kah vahele. "Söömine ei tundu selles hommikus just kõige olulisem asi – väike närv on sees ja ei taha kah nii väga," pillab Triin.

Kell 8.45 väljus Oru lossi juurest buss dirigentidega Vabaduse väljakule, kus koorid juba rivistusid. Peale peojuhtide oli bussis ka Svjata Vatra hing Ruslan Trotšõnskõi. Seega saatis reisi mõnda aega trombooniheli.

Kell 9.30 startis rongkäik. Triin sammus kohe selle peas, üldjuhtide pundis. Esimesena lauluväljakule jõudes võtsid üldjuhid rivvi ja plaksutasid koorid sisse. Triin aga jooksis vahepeal minema – lippas jupi teed tagasi, et teist korda saabuda lauluväljakule oma kooridega – Tartu ülikooli akadeemilise naiskoori (kes siis seekord kvalifitseerus neidudekoorideks) ja Tartu ülikooli kammerkooriga.

"See on kindel asi, mis peab olema," on Triin resoluutne.

"Ei saa nii, et ei tule oma kooridega lauluväljakule."

Kella ühe paiku käis Triin kiiresti juuksuris. "Meil on siia lauluväljakule loodud kõik tingimused, et me ennast mugavalt tunneks ja lõpuks puldis ka ilusad oleks. Isegi massaaži pakutakse – kui lihased juhatamisest väga pingesse lähevad."

Juuksuri juurest väljus Triin teadmisega: pärg on nii kõvasti peas, et see ei tule enam kunagi ära.

Vahepeal oli võimalus ka süüa, aga kas Triin seda võimalust kasutas, ta hiljem ei mäleta.

Veidi pärast kaht andis Triin koos teiste dirigentidega edasi laulupeotule ja käis oma kooriliigi juhtidega laulupeotuletornis lauljatele ja publikule lehvitamas.

Edasi polnud muud teha kui oodata.

"Lihtsalt istusin kindlaksmääratud kohal, mul oli isegi pilet, ja kuulasin kontserti. Mida lähemale minu esinemine jõudis, seda kiiremaks pulss läks," tõdeb Triin.

Dirigendipuldis

Kui algas viimane laul enne neidudekoori kava, kogus Triin oma liigi dirigendid kokku. Kallistati, vaadati üksteisele silma ja sooviti head juhatamist.

"See käehoidmine on ikka toetav," teab Triin omast käest.

Meenutame: kolm teist neidudekooride dirigenti polnud ju veel laulupeol juhatanud.

Siis oli Triini (Triinile kangesti meeldib, kui tema nime nii käänatakse) kord.

Alustuseks ütles Triin koorile "Hei!", sest selles laulus on sõna "Hei!" mitu korda.

"Siis ma ütlesin neile, et see on see hetk, milleks me oleme valmistunud, nautige seda! Ja siis ma ütlesin veel "Eks?", sest selles laulus on hästi palju sõna "eks" ja seda tuleb korralikult hääldada, muidu võib sealt tulla välja midagi muud," meenutab Triin hiljem.

Rõõmustades: "Ja nad nautisidki! Seda ei juhtu väga tihti, et neidudel läheb lugu kordamisele, aga täna see juhtus ja ma olen üliõnnelik!"

Gustav Ernesaksa "Noor kevade" kestis umbes kaks minutit. Siis oli paar sekundit vaikus ja algas aplaus nii dirigendipuldi ees kui ka taga. Mis sel hetkel dirigendi sees toimub?

"Ma lihtsalt värisesin. Isegi imestasin, et appi!, miks ma niimoodi võbelen praegu, aga küllap see on keha reageering emotsionaalsele ja füüsilisele pingutusele," ütleb Triin.

"Kui see hetk saab mööda ja kõik on nii õnnelikud, siis mis sa isegi muud teed – oled ka õnnelik!"

Mida dirigent puldis olles mõtleb?

Triin selgitab: "Teistele võib see paista, et vau, kui äge, kui lahe on dirigendil puldis olla. Tegelikult on see emotsionaalselt tohutult laetud ja päris ärev aeg. Natuke oleneb ka loost – kui on mõnusalt rahulik ja pikk laul, saab tööd natuke rohkem nautida, aga karakterpala puhul pead sa väga teadlikult ja oskuslikult ohje hoidma. Laval toimivad ju kõik tavalised massipsühhoosi nähtused: kui kuskilt otsast hakkab keegi kuhugi kõrvale minema, kalduvad paljud kaasa. Vaatamata sellele, mida dirigent ees teeb.

Dirigendipuldis saab olla vaid väga tähele­panelikult ja kontsentreeritult."