see nn. fännklubi koosneb põhiliselt temaaegsetest naistest, kel vist omi mehi ei ole või on mutid neist tüdinenud ja nüüd on nad kollektiivselt Jaaku lõplikult armunud...
12, kui nägin esmakordselt telekast Jaaku laulmas Maria Luisat. See oli armastus esimesest silmapilgust. Polnud varem kedagi niimoodi laulmas kuulnud. See oli nagu ime. Mäletan,et ei saanud mitu ööd magada, muudkui pidin mõtlema sellest salapärasest Maria Luisast ja tema kalgist südamest...
Olen jätkuvalt uhke,et tean teda lapsepõlvest ja sai ühes kooliski käidud.Kiitlen ikka,et mul oli Jaaguga üks lauluõpetaja.Georg Ots ja Jaak Joala,arvatavalt asendamatud.
Joala oli Laulja suure tähega. Teisalt kui keegi nimetaski teda Kremli ööbikuks, siis ütleksin isegi, et see oli teatus mõttes kvaliteedi märk, sest ega igatüht ei lastudki nö. õukonna manu. Ainult parimaid. Kurb ainult, et esines Nl-i ja sotsleeri piires, kuigi ka tollal lasti nõukogude lauljad mujalegi kui ainult sotsmaadesse esinema. Anna German (Hörmann) oli parimaks näiteks ses osas.
Jaak Joala tasemele ei ole veel keegi jõudnud ega ilmselt niipeagi ei tule sellise taseme-häälega lauljat. (pean silmas nii mees-kui naislauljaid. Mehel jätkus iseloomu,tahtekindlust lavalt lahkuda. Minu austus.
Eesti kõige, kõige parem laulja. Kauni hääle, meeldiva välimuse ja väga meloodiliste laulude esitaja. See, et ta Venemaal palju laulis, on igati väga hea, muidu ei oleks ju teda nii laialt tuntud. Aga meie eesti filharmoonia ja teatud isikute käitumine Jaagu suhtes oli alatu ja häbiväärne. Keegi praegustest meeslauljatest ei küüni kunagi sellele tasemele, sest Jaak laulis oma originaalhäälega, praegu aga on tehnika see, mis paneb viisipidamise ja hääle paika. SUUR AUSTUS JAAGU VASTU !
Mis seda liitu niipalju ikka taga rääkida. Meie kaupadele oli kindel turg, maaelu õitses ja Liidu lõpuperioodil pidi Eesti saama selle jõukaks eliitpiirkonnaks.
Eesti oli terve nõukogude aja näidis-liiduvabariik, kus olid toidu hinnad madalamad, ja igasugused soodustused suuremad. Kõik välismaa külalised toodi ikka meile, et demonstreerida "nõukogulikku õitsengut". Kui aga üldse keegi oli või on Eesti ja venemaa liidu sümbol, siis tuleks vaadata vastassoo esindajate poole.
Jaak oli tõesti ööbik, nii meil kui ka Moskvas, tänu "raudsele eesriidele" ei saanud ta oma talenti ju mujal näidata, kui ainult Moskvas, kus teda kuulasid miljonid Nõukogude kodanikud. Üks parimaid lauljaid üleüldse, ütlen mina.
Tema oli esimene, kes hakkas niiöelda noodi peal mängima. Ei laulnud nooti otse, vaid tegi siukse väikse pooletoonise jõnksu sisse. See oli uudne. Liigutustes oli ta staatiline, selle tee tegi lahti T. Mägi, kes kriiskas ja hüples nagu metsaline. Oi, minu mammale see noor blond musipoiss meeldis! I. Linna hakkas mulle kõrva duetina Reedaga, sest nad laulsid tõesti armsaid laule (Me oleme lendaval saarel, Kui käes on tore suvi, on meil nüüd väga mitmeid huvisid, kui käes on südasuvi siis me ei sööda linnas tuvisid jne). Joala laulis liiga palju sõprusest, merest, rõõmust, rakkudest pihkudes, mis karedad on tööst - . Muidugi tema Butterfly, Besa me mucho, Naerata, Suveöö - need teevad ta armsaks igavest.
Kremli ööbik- see ei ole söimusöna, vaid helluse ja suure tunnustusega öeldud. Meie Jaak Joala oli SUUR , igas möttes ja me ei unusta teda iialgi. Tema lauldud laulud elavad me hingeis ja südameis igavesti.
teda kui artisti, lauljat. Kahjuks küll jäi meie armastuse avaldamine pisut hiljaks. Kui ta elas, siis sõimasime kremli ööbikuks. Kadedusest. Aga tema lauldud lood elavad ja see on võrratu.
Jah,teist Joalat pole veel sündinud.Koit Toome on küll sinnapoole teel,aga veel on käia väga pikk tee.Muidugi see musikaalsus ja hääl-see on jumalast antud.jaagul ma mõtlen.
KOMMENTAARID (29)