ÕHTULEHE EKSKLUSIIV | Kasabiani liider Serge Pizzorno ajab taga täiuslikkust: me ei hooli kuulsusest (1)

Sergio Pizzorno sõnul on tal järgmisel nädalal Eestis olla esimene kord ning ta on elevil siia tulemise pärast: „Ma ei jõua ära oodata, et näha, millest jutt.“

Selle aasta maikuus ilmus Kasabiani kuues stuudioalbum „For Crying Out Loud“, mille ilmumist ootas ilmselt kogu maailm. Kas bänd tunneb enda õlul ka avalikkuse survet uut muusikat luua ja välja anda? „See on asi, mida me lihtsalt teeme.“ Serge peas on alati pigem liiga palju ideid ning muusikat endast välja suruda ei ole vaja. Muusik naudib laval bändiga esinemist ning võimsaid show’sid, seega sooloartistina ei oleks see sama hea: „See on nii hea nagu olema peab.“

Sergio sõnul oli eelmisel aastal maailm justkui pea peale pööratud ning tema mõtles korraldada parima aasta oma elus ja kirjutada lõbusa popalbumi. „See oli minu reaktsioon vastukaaluks kõigele negatiivsele meie ümber,” ütles bändi eestvedaja pärast albumi ilmumist. Maailm elab aina suuremas terrorismi kartuses, kas ka see mõjutab muusikuid? „Sa ei saa selle peale koguaeg mõelda. Sa pead lihtsalt jätkama oma tegevust. Muusika mõju maailmale on tähtis ja väga võimas ning see ühendab inimesi, toob neid kokku,“ usub Serge muusika ravivasse toimesse.

Muusika loomise parimad hetked on bändi liidri jaoks selle lähtehetked, loomise algfaas. „See on see hetk, kui olen stuudios, kitarr käes.“ Muusika loomise kõige keerulisem hetk on Serge’i jaoks täiuslikkuse otsing. Kõik peab kõlama hästi ja hämmastavalt: „Ma tahan saavutada hetke, kui kõik on täiuslik ja põnev. Kohati oli see täielik piin, sest see on täiuslikkus, kuhu sa kunagi ei küündi. Ma püüan igal hommikul, aga ma ei jõua sinna kunagi.“ Kui küsida, kas see võib ajada hulluseni, peab muusik seda võimalikuks, aga vähemalt hoiab see käimas: „See on jaht.“

Olles maailmakuulsa bändi liige, võib olla väljakutse jääda kahe jalaga maa peale, kuid bändi liider ei paista sellest teemast suurt hoolivat: „Kuulsus ei ole tähtis, see ei tähenda midagi. See ei ole kunagi olnud muusika tegemise põhjuseks. Me ei ole sellest kunagi hoolinud.“