Foto: Tiina Kõrtsini
Eesti uudised
29. juuni 2017, 15:05

Kas riik saaks midagi vabakanalite vaatajate kaitseks ära teha? (37)

Kui 2010. aastal analoogsignaal kadus, pidi 200 000 Eestimaa peret hankima endale uus teleri, digiboksi või SAT-TV lepingu. Nüüd, seitse aastat hiljem tuleb kümnetel tuhandetel televaatajatel silmitsi seista faktiga, et toona ostetud digiboksiga enam kahte suurt telekanalit ei näe.  

1. augustil lahkuvad vabalevist eratelekanalid Kanal 2 ja TV3, mis puudutab 65 000 perekonda. Need, kes tahavad oma lemmiksaateid edasi näha, peavad sõlmima sideoperaatoritega tasulise lepingu. Maainimestele, kellele interneedus on võõras nähtus ning kelle kodudeni kaablid ei ulatu, jääb vaid paar varianti: kas liituda Starmani või Visasatiga. See tähendab aga lisakulutust.

Kas riik saaks midagi vabakanalite vaatajate kaitseks ära teha?

Peaminister Jüri Ratas ütleb, et see probleem ei lähe temastki mööda. "Minu vanemate maal vaatame me ka vabalevi kanaleid. Ma arvan, et väga paljud eestlased, kes elavad maapiirkondades, on jätkuvalt vabalevi peal. Ja kui kanalid kaovad – kurb meel," rääkis Ratas. "Nii ongi tegelikult, et neid kanaleid, mis jäävad pärast Kanal 2 ja TV3 lahkumist vabalevisse, on väga vähe," nentis ta.

Nii Kanal 2 kui ka TV3 juhid on vabalevist välja astumist põhjendanud suurte kulutustega, mis kaasnevad programmi edastamisega saatjamasti kaudu. Seda enam, et telereklaami hinnad on languses ning eratelekanalitele tähendab see majanduslikku kahju. Peaminister Ratase sõnul jääb vaid loota, et leitakse paremaid ja teistsuguseid lahendusi, et vabakanalite vaatajad telepildist täiesti ilma ei jääks.