Inimesed

KUULSUS KUTSUB KÜLLA | Raivo Trass soovitab: mida teha Virtsus? (3)

Jaanus Kulli, 28. juuni 2017 04:00
Hanila kirik Foto: Vallo Kruuser
Raivo Trass pole küll Virtsus sündinud, kuid peab ennast selle kandi patrioodiks, sest alates kolmandast eluaastast lavakunstikoolini on ta veetnud seal vanaema-vanaisa juures kõik suved ning mõne talve takkaotsa. Mis tähendab, et ta tunneb Virtsut, ümberkaudseid laidusid ja puisniite kui oma viit sõrme.
Raivo Trass Foto: Teet Malsroos

"Veel enne, kui Virtsu sisse sõita, tuleks üle vaadata Virtsust kuue kilomeetri kaugusele jääv Hanila kirik ja kõrvalolev Hanila muuseum. Viimane on erakordne selle poolest, et üks Pivarootsi kandi mees annetas sinna kogu oma vara, mida esivanemad olid lakapeale sajandeid kogunud.

Kilomeeter edasi Virtsu poole jääb aga Sillukse bussipeatus, mille taga on killustikukarjäär ja sealt viib tee pärast sõda rajatud lennuväljale, kus pole teadaolevalt ükski lennuk maandunud.

Hanila kirik Foto: Vallo Kruuser

Samal teemal

Lennuväljalt edasi paistabki juba meri, mida palistab kõrgel rannavallil looklev tee ning kust avaneb tohutult ilus vaade Muhumaale, väikesaartele ja Väinamerele. "Seal on vändatud mitmeid filme, teiste hulgas "Viimne reliikvia"," märgib selles paigas võtete ajal Hans von Risbieteriks kehastunud Trass. "Siia oli püstitatud ka kloostri makett."

Esimesena Virtsu vaatamisväärsustest nimetab Trass Virtsu linnust. "Tore fakt on see, et 70. aastate keskel hakati seda restaureerima ja minu hea sõber Aare Laanemets oli mitu aastat seal suveti abiks. Enne Virtsu alevisse sissesõitmist jääb linnus paremat kätt ja sealt on väga hea vaade Kõbaja laidudele, paistab Muhugi ja Kesselaid."

Järgmisena juhatab Trass Virtsu külalise Majaka teele, mida mööda edasi rühkides võib jõuda Esimese maailmasõja aegsete kaevikuteni ja seejärel majakani.

"Majaka juures vasakule vaadates paistab Ulluta laid. Sellele laiule pääseb jala ning selle tipus kruusavallile tõustes paistavad kenasti kätte ümberkaudsed laiud, aga ka Muhumaa ja Saaremaa."

Friedrich Schillerile püstitatud monument Foto: Olev Mihkelmaa (Wikipedia))

Päris esimene mälestussammas Saksa geeniusele püstitati tegelikult Helme mõisapargis 1805. aastal, kui kirjanik suri ja kuigi umbkaudseid andmeid selle kohta oli avaldatud varemgi, käibib siiani teave maailma esimesest Schilleri ausambast Puhtus, mis püstitati 1813. aastal. Seega on kaks maailma esimest Schilleri monumenti Eestis.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee