Türil elav pagulasperekond: me oleme siin väga õnnelikud, me armastame siinseid inimesi! (116)

Alaa lugu sai alguse sellest, kui nende kodu Süürias pommitati. Seejärel põgeneti ülerahvastatud paadiga Euroopa suunas.

“Me palvetasime ja tõstsime oma lapsed üles. Me hüüdsime: “Võtke meie lapsed ja jätke meid siia surema”. Me teadsime sel hetkel, et me sureme,” rääkis Alaa pisarsilmil. 

Alaa pere sai varjupaigaks Eesti ning pere on siin elanud üle poole aasta. Alaa tegi internetis Eesti kohta uuringut, et teada saada, milline on siinne loodus, inimesed, tehnoloogia ja millist tööd siin saaks leida. 

Alaa perekond elab Türil ning naise sõnul on nad seal väga õnnelikud.

“Ma olen siin väga õnnelik. Ennekõike olen ma õnnelik inimeste pärast,” ütles Alaa, lisades, et eestlannadest tugiisikud on talle kui ema ja õe eest, kuna nad pakkusid talle väga palju armastust ja hoolt. “Siis peab seda kohta ja elu armastama. Kui näed kedagi, kes on valmis sind toetama ja abistama nii palju, kui ta suudab,” sõnas naine.

“Ma leidsin esimesel nädalal sõpru ja pärast seda leidsin veel rohkem sõpru. Ma käisin poes ja paljudes kohtades ning kõik olid väga lahked.”

Ainukeseks probleemiks nimetab Alaa seda, et neil pole siin veel tööd. Alaa on õpetaja ning tema mees on arvutiinsener, kuid kahjuks väikeses Türi linnas ei jätku palju inglise keelseid töökohti, kuid kuhugi mujale naine kolida ei sooviks, sest ta ei taha maha jätta oma häid sõpru. 

Alaa pere tugiisiku Martha-Beryl Graubergi sõnul on Alaa pere tõepoolest väga hästi hakkama saanud, arvestades seda, mida nad on läbi elanud ja et nad sattusid täiesti võõrale maale.

Lisaks on Türi kogukond neid väga sõbralikult vastu võtnud ning Alaa on oma elust ja läbi elatust käinud rääkimas isegi Türi kooli lastele. 

“Selle teise kultuuriruumi toomine meile, mitte küll pealesurumine, aga tutvustamine tuleb kõikidele tegelikult kasuks," arvas Türi valla sotsiaalosakonna juhataja Triin Pärna.

Pagulaste õiguste üle olid stuudios rääkimas Didziz Melbiksis, ÜRO pagulasameti kommunikatsiooninõunik ning inimõiguste ekspert Mart Susi.

Melbiksise sõnul tuleb arvestada sellega, et enamus pagulasi tulevad Eestisse ja mujale Euroopasse siiski vähearenenud ja vaestest riikidest ja seetõttu ei ole nad siinse elustandardiga harjunud. 

Inimõiguste eksperdi Mart Susi sõnul ei tule pagulased siia selleks, et elada selliste elustandardite järgi nagu eurooplased, vaid peamine põhjus peitub siiski inimõigustes. 

“Põhjus, miks pagulased soovivad Euroopasse tulla, on mitmetahuline. Mõned on majanduspagulased, aga peamine põhjus, miks Euroopa valitsused ja Euroopa Liit üldiselt pagulasi vastu võtab, on nende inimõiguste räige rikkumine nende kodumaal. Kui me mõnikord küsime, miks on tekkinud olukord, et Euroopa valitsused pagulasi vastu võtavad, siis on vastus väga lihtne. Kas me usume, et mõningad põhilised inimõigustele, nagu õigus elule, õigus mitte piinatud saada, õigus elada korralikku pereelu, on universaalsed või kehtivad ainult Euroopas elavatele inimestele. Muidugi on vastus, et need on universaalsed inimõigused,” rääkis ta, lisades, et just seetõttu me peamegi pagulasi vastu võtma, et nende inimõigusi kaitsta. 

Susi sõnul on raskeim ülesanne seejuures eristada inimesi, kelle inimõigusi tõesti on rikutud nendest, kes lihtsalt parema elu otsingul on. 

Melbiksis nõustus Susi öelduga, lisades, et varjupaiga otsimine kuulub samuti inimõiguste sekka ja see õigus kehtib kõigile. Siiski tuleb enne varjupaiga pakkumist kindlaks teha, et inimene, kellel on õigus abi saamisele, ei hakkaks ohustama teiste julgeolekut ning et ta ei oleks ise sooritanud inimvastaseid kuritegusid või terrorirünnakuid. 

“Esiteks pagulaste seostamine terroristidega. Me peame mõistma, et paljud pagulased põgenevad ja on liikvel seepärast, et nende vanas elupaigas olid terroristid. Nad otsivad varjupaika terroristide eest. Me näeme, et tohutu enamik neist, kes on Euroopasse saabunud, ei ole seadusi rikkunud ja püüavad lõimuda. Samas peab ka julgeolekukontroll toimima ja julgeolekuorganid peavad mingil hetkel varjupaigataotlused üle vaatama. Võõraviha on muidugi tihti väga suur takistus, kui rääkida lõimumisest, mis on kahepoolne protsess,” rääkis ta, lisades, et lõimumise juures on eriti oluline just selle algusosa, kuna just sel ajal saab inimene mulje kohast, kuhu ta tuli ja mida ta seal teha saab," sõnas ta.