Foto: Krõõt Tarkmeel
Saund
28. juuni 2017, 13:37

Trad.Attack! reklaamis uut plaati pool aastat ette: "Tahtsime vältida, et inimesed avastavad selle kaks kuud pärast ilmumist."

„Me leidsime ühed ussisõnad, kus räägitakse, milline uss on. Kui sa teda liikumas näed, siis on ta kulukarva, kullakarva, päikesekarva, päevakarva, sookarva, sammalkarva või ükskõik mis karva. Ta näeb igat moodi välja. See sõna oli lihtsalt kõige ilusam,“ räägib ansambli Trad.Attack! kitarrist Jalmar Vabarna, kuidas nende uus plaat "Kullakarva" nime sai.

19. mail ilmus Trad. Attack!-il uus kauamängiv „Kullakarva“, mida fännid juba pikisilmi oodanud olid. Albumil on 12 lugu, mis on inspireeritud Eesti pärimusmuusikast ja põimitud omaloominguga. Jalmar ütleb, et nad tegidki täpselt plaadijagu lugusid. „Oleme küll mõelnud, et peaks tegema rohkem ja saaks valida, aga siis teed juba eos mõne halvema loo. Ma ei taha teha halba lugu.“ Trad.Attack!-i lood sünnivad siis, kui leitakse mõni hea mõte. „Vahel leiame mõne arhiivisalvestise ja mõtleme, et seda võiks edasi arendada.“

Mõnikord juhtub ka seda, et loo esimene plaan ei lähe käiku. „“Kullakarva“ oli alguses üldse diskorütmiga, kuid siis saime aru, et see pole hea ja peaksime minema hoopis teise suunda. Võtsime pillid ja viie minuti pärast oli valmis hoopis teistsugune, aeglane lugu.“ Esialgu oli „Kullakarva“ kolm minutit pikk, kuid plaadil on nimilugu hoopis kümneminutiline. „Saime aru, et nii on õige.“ Jalmar ütleb, et üldiselt teevad nad lugusid vähe ümber. „Lugu „Kabala“ käis ka enne plaadilejõudmist läbi neli versiooni. Tegime seda lõpuks üle aasta – ta oli meil kogu aeg kaustas, proovisime üht ja teist kitarririffi. Lõpuks tuli mõte ja lugu sai jälle viie minutiga valmis.“ Plaadil on ka lugu „Kallimale“, kus on kasutatud Siberi eestlaste koorisalvestist. „Mina ütlesin, et see lugu ei sobi meie repertuaari, aga Tõnu (trummar Tõnu Tubli – K.T) ja Sandra (torupillimängija Sandra Vabarna – K.T) tegid seal midagi, ma leidsin kogemata ka õiged akordid ja viis minutit hiljem oligi jälle lugu olemas.“

Foto: Maris Savik

Plaat pidi reklaamiagentide käes olema kolm kuud enne ilmumist

Muide, uue albumiga tegi Trad.Attack! Eestis midagi enneolematut. Nad hakkasid plaati reklaamima juba möödunud aasta lõpus, 1. jaanuaril paljastasid nad sotsiaalmeedias, milline saab olema uue albumi nimi ja visuaalne pool, esimene singel ilmus märtsis, teine aprillis ning plaat ise mais. „Kuna töötame palju välismaaga, pidi plaat olema Inglismaal ja Saksamaal kolm kuud enne ilmumist kohalike PR-inimeste käes. Ostame välismaalt reklaamiteenust ja saime tänu sellele suurimasse maailmamuusika ajakirja „fRoots“.“ Pika eeltutvustusega sooviti ennetada seda, et plaat on kaks kuud väljas olnud ja inimesed selle alles siis avastavad. „Eestis on tihti ka nii, et korjad plaadid üles ja lähed järgmisel päeval esitlusele. Nii oli meil aega albumit enne tutvustada ja inimesed juba teadsid, et see mais tuleb. Juunis on neil ehk juba ka sõnad peas – siis on hea kontserti anda.“

Et bänd tegi plaati üsna pika ettevalmistusega, oli neil aega kõike korralikult seedida. „Tegime mitu proovisalvestust ja saime ka järjekorra juba enne salvestamist paika. Kõik oli nii, nagu üht albumit tehes olema peaks,“ sõnab ta. Muidugi ei tasu liialt aega kulutada, sest siis väsid lõpuks ise ära ja hakkad üle mõtlema. „Meil oli aega mõelda, ideid juurde genereerida, stuudios salvestada. Lõpuks jäi endal ka hea tunne sisse. Südamerahu sai saavutatud.“

Annavad kaks esitluskontserti

Eelmisest kauamängivast „AH!“ tegi bänd kaks väljalaset ning igal kaanel oli erinev pilt, mis siiski üht liini läks – bändiliikmed kaevasid end maamulda ja rinnuni lumme ning päris esimese EP “Trad.Attack!“ kaanel poseeriti rinnuni vees. Uue plaadi kaanel polegi nad end kuhugi kaevanud! „Arvan, et kolm väljalaset eelmisest visuaalist oli nii meie kui ka kuulajate jaoks piisav.“ Siiski ei olnud uue plaadi kaane pildistamine mingi meelakkumine. Kõigepealt filmiti metsas ära kaks muusikavideot, õues oli 7 kraadi sooja, ning seejärel, kell viis hommikul, hakati kaanepilte tegema. „Me ei teinud asja enda jaoks lihtsaks,“ tõdeb Vabarna.

"Kullakarva" kaas Foto: Renee Altrov

Trad.Attack! annab kaks plaadiesitluskontserti – 30. juunil Telliskivi loomelinnaku hoovis ning 26. augustil Setomaal Treski küüni heinamaal. Tegelikult oli neil plaan teha ka kontsert kesk-Eestis, mõttes oli Viljandi folk, kus nad varem väljamüüdud kontserte andnud on, kuid festivali raames on nii suurt produktsiooni keeruline teha. Tuleb ju lava enda järelt kiiresti korda teha, et järgmine bänd peale saaks minna. Telliskivis ei ole varem sellist suurt kontserti tehtud ning sama lugu Setomaaga. „Treskis on küll kontserte olnud, kuid mitte heinamaal. Telliskivis esineme küll linnatingimustes, aga generaator tuleb ikka kohale tuua.“ Tegu saab olema väikestviisi festivalidega, sest lavale astuvad ka Kadri Voorand Quartet ja Erki Pärnoja Efterglow. Tallinna kontserdile jõuavad ka kõik tantsupeolised, sest Trad.Attack! astub lavale kell 22.

Puhkama ei saa bänd aga nii pea - kui 30. juunil kontsert antud, saavad nad kaks päeva veel kodumaad nautida, siis sõidavad Marokosse ja sealt edasi esinema Siberisse Krasnojarskisse. "See saab olema ilmselt meie kõige hullem reis ajaloos," tõdeb Jalmar. Kui Siberis mängitud, lennatakse Riiga, võetakse sealt auto ja põrutatakse kodumaa poole, et jõuda ühele erakontserdile. Sellest järgmisel päeval esinetakse Soomes, tullakse koju tagasi, peetakse päev vahet, seejärel minnakse Positivusele, kus astutakse üles pealaval. Pärast Positivust esinetakse Luksemburgis, enne Viljandi folki jõutakse veel ära käia ka Itaalias ja Suurbritannias. Augustis tuuritatakse Kanadas, käiakse Rootsis, septembris tehakse aga tuur USAs ja Tšiilis. Päris hull!