ta pole autist, tal on aspergeri sündroom. Seega tema kohta autist öelda ei saa. Väljendit aspergerist vms, pole kuulnud. See, et ta on autisti vorm, ei anna õigust inimese kohta autist öelda, kuna see on nii leebe vorm, et inimene saab iseseisvalt oma eluga hakkama ja kaalutakse võimalust see diagnoos üldse kaotada.
teil on asjad veidi segamini. selgitan. autism ja aspergeri sündroom on sünonüümid ehk aspergeri sündroomiga inimesed on autistid; on igaühe enda valida, kas ta viitab endale kui autistile või aspile. mina viitan endale kui mõlemale. kaasajal on tegu üldse autismispektrihäirga. samuti pole "autist" mingi sõimusõna, et seda inimese kohta kasutada ei võiks ("ei anna õigust inimese kohta autist öelda"). kui soovite lisainfot, on olemas selline mtü nagu eesti aspergerite ühing. nad oskavad kindlasti teile infot anda.
teemaga väga tihedalt kokku puutuv inimene (ei ole meditsiini töötaja)28. juuni 2017, 13:37
Autismispektri häirega inimesed (sh ka Aspergeri sündroomiga inimesed) on kõik erinevad. Statistika järgi ainult kaks viiest aspergerist saavad hästi hakkama. Eestis praktilised puuduvad teenused Aspergeri sündroomiga inimestele. Väga paljud nendest on üldse ilma diagnoosita või vale diagnoosiga. Psühhiaatril on raske aru saada, kas tegemist on aspiga või on inimesel hoopis sotsiaalärevushäire. Paljudele pannakse diagnoosiks depressioon ja ärevushäire. Eestis on suur hulk disgnoosimata juba täiskasvanuikka jõudnud Aspergeri sündroomiga inimesi, sest esimesi aspergereid hakati diagnoosima alles umbes 1995 aastast. Täiskasvanuid ei taheta üldse diagnoosida, kuidagi ta ju hakkama sai, kedagi ei huvita mis hinnaga. Riigile ei ole vaja toota veel juurde puuetega inimesi, sest vaja vähendada juba olemasolevaid puudelisi. Paljud diagnoosimata täiskasvanud aspid jõuavad keskeas ikkagi psühhiatri juurde ja saavad depressiooni ja ärevushäire diagnoosi ja muidugi ka antidepressantide retsepti. Selline olukord ei ole ainult Eestis vaid ka mujal maailmas. Eestis ei ole olemas isegi täiskasvanute jaoks teste, ainult laste jaoks. Paljud aspid on väga andekad ja vajavad veidi abi tugiisiku näol. Diagnoosi ärakaotamine ei ole väga hea mõte, sest täieliku abita jäävad just need 3 viiest aspist. Arvatakse, et meeste hulgas on rohkem autistlikke inimesi. Naised on lihtsalt aladiagnoositud, sest autism väljendub meestel ja naistel erinevalt.
Diagnoosi sai Susan peale talendisaates osalemist, sest ei pidanud pingele vastu ja sattus haiglasse. Siis tuli ka diagnoos, alles 42- aastaselt. Eestiski oli modellisaates üks Aspergeri sündroomiga Maria ja sai ilusti hakkama. Ka teda tõrjuti ja ei mõistetud, sest käitus teistele mitte arusaadavalt.
susan boyle on kuulus, aga kas me sellest negrodekambast oleme rohkem midagi kuulnud? kuigi jah, päeva lõpuks vist on selgusetu, kas ta sellest saatest pigem võitis või kaotas..
KOMMENTAARID (14)