Kolmikute ema Anneli saates "Igaühe õigus"Foto: kuvatõmmis/ ERR
Tele
20. juuni 2017, 21:40

Uskumatu diskrimineerimine: noort haritud naist ei taha keegi tööle võtta, kuna ta on kolmikute ema (65)

Täna saates “Igaühe õigus” räägiti tööturust ning tööandjate ja tööotsijate õigustest ja probleemidest. Oma loo rääkis ka vahvate kolmikute ema Anneli, kes on tööd otsinud juba kolm aastat. Kuid tööandjad teda tööle võtta ei taha ja just seetõttu, et tal on lapsed. 

Anneli on kõrgelt haritud, parimas tööeas naine, kes otsib projektjuhi või projektiassistendi tööd juba pikka aega. Anneli sõnul on töö leidmisel probleem selles, et erinevad tööandjad on väga ettevaatlikud inimeste suhtes, kellel on palju väikseid lapsi. 

Tööandjaga kohtudes ja mainides, et tal on kolm last, järgneb nendepoolne pikk paus. “Või siis küsitakse, kuidas te leiate aega veel tööl käia,” sõnab Anneli.

Anneli jäi koduseks, kui lapsed olid nelja-aastased. “Sellest ei taheta aru saada. Peetakse loomulikuks, et kui lapsed on väikesed, ollakse kolm aastat kodus, mitte siis kui nad käivad juba lasteaias ja saavad ise juba hakkama,” räägib Anneli, lisades, et on praegu kolmikutega kodus selleks, et nad saaksid kooliküpseks.

Anneli tunneb, et teda on tööturul diskrimineeritud, seetõttu, et tal lapsed on.

“Nad (tööandjad - toim.) võiksid natukene vabalt võtta ja anda inimesele võimalus, sest me (emad - toim.) üldjuhul paneme oma graafikud ja elu väga täpselt paika ja kui me tahame tööle tulla, siis me tahame tööd teha. Ja me oleme väga head töötajad, sest meil on väljundit vaja, mis on ka kodu kõrval ja me pühendume tööle,” arvab Anneli.

Lisaks palus Anneli abi ka karjäärinõustajalt, kus sai kinnitust, et viga ei ole temas ning temal on palju häid omadusi, mis tööandjale vajalikud on.

“Ma sattusin segadusse, et kuidas minu tööotsinguid segavad minu lapsed, sest mul on olemas haridus, töökogemus ja ma ei osanud selle mõttega midagi peale hakata. Karjäärinõustaja aitas ja andis kinnitust, et ma olen kvalifitseeritud ja haritud ja peale selle olen ma kodus oldud aastate jooksul arendanud väga palju oskusi, mille on just lapsed mulle õpetanud ja andnud, mida ma ühe ameti peal ei oleks saanud: logistika, organiseerimine, ajaplaneerimine, kiire otsustsvõime. Kõik sellised asjad on minu jaoks igapäevane. Ja ma arvan, et iga tööandja peaks olema õnnelik, kui ta saab selliste ja teiste omadustega inimese endale töötajaks,” rääkis Anneli.

Nüüd jätab naine CV-d koostades selle välja, et tal üldse lapsed on. “Ja kui sellest vestlusel juttu tuleb, siis väga ettevaatlikult serveerin, et mu lapsed on juba suured,” ütles naine.

Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta sõnul on Anneli juhtumi puhul tegu ilmselge diskrimineerimisega. 

“Kui perekondlike kohstuste täitmise tõttu jäetakse inimene töölesaamisel kõrvale, on tegu otsese diskrimineerimisega,” sõnas Pakosta, olles aga imestunud, miks tööandja lastest üldse teab ja miks Anneli seda töövestlusel on maininud, kutsudes üles ka teisi naisi tööga mitteseotud fakte enda kohta rääkimata jätma. Kuid kui tööandja on laste tõttu jätnud inimese tööle võtmata, saab selle eest küsida ka valuraha. 

Inimõiguste ekspert Mart Susi tõi välja, et siiski on tööandjad kavalad ning kasutavad potentsiaalse töötaja kohta info kogumiseks internetti ja sotsiaalmeediat. Sel juhul, kui tööandja otseselt laste kohta ei küsi, on raske tõestada, et tegu on otsese diskrimineerimisega.

Pakosta sõnul ei saa töötajat otsides lähtuda sellest, kas ta on vallaline ja lastetu või abielus ja lastega.

“Tööandja jaoks on tarvis seda, et töö oleks parimal moel nõuetekohaselt tehtud. Inimese perekonnaseis ei määratle seda, kuidas see töö oleks nõuetekohaselt tehtud. Tööandja oleks jaoks oleks ideaalne variant, kui Eesti vabariik muudaks vanemahüvitise seadust. See tegelikkuses ei võimalda tööd ja pereelu ühildada. Ta näeb ette, et naine, kes enamasti lapsega koju jääb, tohib teenida kuni eelmise aasta miinimumpalga ulatuses, kui ta teenib rohkem, hakatakse talt vanematoetust vähendama. See seabki need suurema kvalifikatsiooniga emad täiesti ebavõrdsesse olukorda tööturul. Samuti ei ole võimalik vanemahüvitist ehk lapsega kodus olemist teha üksikute tundide kaupa, nagu see on võimalik teistes riikides. Tööandja lahendus on praegu kinni riiklikes regulatsioonides, mis on erakordselt jäigalt pannud ema pikaks ajaks koju ja erakordselt karmilt mitte võimaldanud talle töö ja pereelu ühitada,” rääkis Pakosta.