Parimale sääsepüüdjale tõi võidu taktika "näe välja nagu sääsk"

"Aja end higiseks", "vehi vägevalt, siis sääsed näevad sind", "karju, siis nad kuulevad ka", "manusta ohtralt õlut, sest sääsed armastavad seda" – ükski neist strateegiatest sääsepüüdmise meistrivõistlustel osalejatele edu ei toonud. Võidu noppis Maero Pukk, kes oli end kavalalt sääseks riietanud.

Laupäeval Tartumaal Varnjas peetud sääsepüügivõistluse idee oli lihtne – võidab see, kes püüab meeter-korda-meeter platsilt 15 minutiga kinni kõige rohkem sääski. Korraldaja, Mesi Tare kodumaja perenaise Herling Jürimäe sõnul oli senine aastatetagune rekord 24 sääske kahe minutiga.

Osalejaid oli nii naaberküladest kui ka Tartust-Tallinnast, kokku veerandsada. Enamik pigemini lustimismõtte kui suure võidusooviga. "See tundus nii teistmoodi võistlus, et kui Facebookis reklaami nägin, siis vajutasin automaatselt "osalen"," märkis Võru noormees Maero.

"Alles hiljem hakkasin uurima, mis võistlus see selline on."

Maero ja ta tiimikaaslane Marianne (sest kavas oli nii individuaal- kui ka meeskonnavoor) olid selga tõmmanud pilkupüüdva võistlusdressi – valge maika kirjaga "Ime mind!" ja mummulised bokserid, millele noored olid lisanud tiivad ja iminoka. "Meie idee on näha välja võimalikult sääse moodi, siis nad arvavad, et on oma," tutvustas Marianne kavalat taktikat.

"Ja kuna elame maal, siis on meil piisavalt sääsepüüdmispraktikat all," kinnitas Maero, kelle sõnul nad spetsiaalset trenni enne võistlust ei teinud.

Küll aga oli end ekstra võistluse tarvis treeninud kohalik mees Marek. Tema tippmark enne võistluspäeva oli 14 sääske kahe minutiga. Paraku ähvardas võistlus nurjuda, sest eelvoorude välja kuulutatud alguskellaajaks oli Mesi Tare õuel lendamas vaid paar sääske. (Asjaolu näib viitavat sellele, et sääsed on siiski mõtlemisvõimelised ja keelduvad end niisama tappa laskmast.) Korraldajad ei lasknud tagasilöögil end häirida ning viisid võistluspaiga üle järveäärse võpsiku servale, kuigi ka seal oli sääski pigem hõredalt ning nende hulk vähenes iga vooruga.

Sääsed boikottisid ettevõtmist

Päeva tippmark tuligi võistluse esimesest eelvoorust, kus Marek püüdis veerandtunniga 36 sääske. Ülejäänud tulemused jäid sellele vähemalt kümne ühikuga alla. Kokku oli kolm eelvooru, igaühest pääses finaali kolm parimat.

Finaaliks koguneti taas põhivõistluspaika Mesi Tare hoovil. Sääsed näisid endiselt üritust boikottivat ning pinisesid ennemini pealtvaatajate kui sportlaste ümber. Ühe finalisti ebaõnn oli nii suur, et ta ei tabanud ainsatki sääske. Lõppvõistluse tulemused olid jahmatavalt nigelad – kolmanda koha võiduks piisas vaid viiest, teisele kohale tulekuks kaheksast sääsest.

Meistritiitli võitis Maero, kes edestas teise koha omanikku kümne ühikuga – tema saagiks oli 18 sääske. Küsimusele, mis võidu tõi, vastas õnnelik võitja, et oma osa oli kindlasti kostüümil. "Ja ma arvan, et minu taktika võimalikult liikumatult püsida toimis ka täna hästi."

Sääsepüüdmise võistluse idee autorid on muidugi soomlased, kes on kuulsad jaburavõitu mõõduvõtmiste väljamõtlemises – muu hulgas on nad end ajalukku kirjutanud spordialadega, nagu soojalgpall, mobiiltelefoni viskamine ja naisekandmine.

Sääsk on parem olla kui inimene

Haridusliku vahepalana esitles bioloog Kristjan Piirimäe Eesti esimest sääsekaarti ning filosofeeris sääseksolemise üle.

Sääsk on väga verejanuline ning suudab imeda kolm korda rohkem verd enda kehakaalust. Verd imevad ainult emased sääsed, kellel on seda väga vaja, sest vastasel korral ei suuda nad paljuneda. Nad munevad ühekorraga 200–300 muna. "See tähendab, et kui me tapame 100 sääske, aga laseme minna ühel meie verd imenud sääsel, on see juba sääse võit!" märkis Piirimäe.

"Sääski ongi maailmas nii palju sellepärast, et inimesi ja kariloomi on nii palju – ise oleme nad siia planeedile tekitanud."

Piirimäe hoiatas, et teoreetiliselt saab ka sääse kaudu HI-viiruse saada. Selleks peaks sääsk imema end HIVi kandja verest pooltäis ning minema siis järgmise inimese juurde maiustama. "Kuid pole teada, et reaalselt oleks sääsk seda viirust edasi kandud," lohutas teadlane.

Publiku hulgast esitatud küsimusele, kas sääsel on ka muud ambitsiooni peale sigimise, vastas ta, et ega inimeselgi väga muid ambitsioone pole kui söömine, sigimine ja sagimine – selles mõttes ei erinegi me sääsest nii väga. Kumb on parem olla – inimene või sääsk? "Ikka sääsk," on Piirimäe kindel.

"Sest sääsk ei tarvitse olla teadlik oma olemasolust, seega ka surmast."