GALERII JA VIDEO | Eesti parim sääsepüüdja selgunud! Võidu tõi taktika "näe välja nagu sääsk" (19)

Eile Tartumaal Varnjas toimunud sääsepüügivõistluse idee oli lihtne – võidab see, kes püüab meeter-korda-meeter platsilt 15 minuti jooksul kinni kõige rohkem sääski. Korraldaja, Mesi Tare kodumaja perenaise Herling Jürimäe sõnul oli senine, aastate tagune rekord 24 sääske kahe minuti jooksul.

Osalejaid oli nii naaberküladest kui ka Tartust-Tallinnast, kokku umbes veerandsada. Enamik pigemini lustimismõtte kui suure võidusooviga. “See tundus nii teistmoodi võistlus, et kui Facebookis reklaami nägin, siis vajutasin automaatselt “osalen”,” märkis Võru noormees Maero. “Alles hiljem hakkasin uurima, mis võistlus see selline on.”

Abiks tiivad ja iminokk

Maero ja ta tiimikaaslane Marianne (sest kavas oli nii individuaalne kui ka meeskondlik voor) olid selga tõmmanud pilkupüüdva võistlusdressi – valge maika kirjaga “Ime mind!” ja mummulised bokserid, millele noored olid lisanud tiivad ja iminoka. “Meie idee on näha välja võimalikult sääse moodi, siis nad arvavad, et on oma,” tutvustas Marianne nende kavalat taktikat. “Ja kuna elame maal, siis on meil piisavalt sääsepüüdmispraktikat all,” lisas Maero, kelle sõnul nad spetsiaalset trenni enne võistlust ei teinud.

Küll aga oli end ekstra võistluse tarvis treeninud kohalik mees Marek. Tema tippmark enne võistluspäeva oli 14 sääske kahe minutiga.

Paraku ähvardas võistlus nurjuda, sest eelvoorude välja kuulutatud alguskellaajaks oli Mesi Tare õuel lendamas vaid paar sääske. (Asjaolu näib viitavat sellele, et sääsed on siiski mõtlemisvõimelised ja keelduvad end niisama tappa laksmast.) Korraldajad ei lasknud tagasilöögil end häirida ning viisid võistluspaiga üle järveäärse võpsiku servale, kuigi ka seal oli sääski pigem hõredalt ning nende hulk vähenes iga vooruga.

Päeva tippmark tuligi võistluse esimesest eelvoorust, kus Marek püüdis veerandtunniga 36 sääske. Kõik ülejäänud tulemused jäid sellele vähemalt kümne ühikuga alla. Kokku oli kolm eelvooru ning igaühest neist pääses finaali edasi kolm parimat.

Sääsed boikottisid üritust

Finaaliks koguneti taas põhivõistluspaika Mesi Tare hoovil. Sääsed aga näisid endiselt üritust boikottivat ning pinisesid ennemini pealtvaatajate kui sportlaste ümber. Ühe finalisti ebaõnn oli suisa nii suur, et ta ei suutnud tabada ainsatki sääske. Lõppvõistluse tulemused olid jahmatavalt nigelad – kolmanda koha võiduks piisas vaid viiest, ning teisele kohale tulekuks kaheksast sääsest.

Eesti sääsepüüdmise meistritiitli võitis Maero, kes edestas teise koha omanikku kümne ühikuga – tema saagiks oli 18 sääske.

Küsimusele, mis võidu tõi, vastas õnnelik võitja, et oma osa oli kindlasti kostüümil. “Ja ma arvan, et minu taktika võimalikult liikumatult püsida toimis ka täna hästi,“ lisas noormees.

Võitjatele olid auhinna välja pannud Tartu seikluspark, sääsetõrje tootjad OFF ja Autan, Mesi Tare kodumaja, restoran Kapteni Kelder ja kohalik toidutootja Alatskivi Mõisamaitsed. Väikese kingituse sai iga osaleja.

Sääsepüüdmise võistluse idee autorid on muidugi soomlased, kes on kuulsad jaburavõitu mõõduvõtmiste väljamõtlemises – muuhulgas on nad end ajalukku kirjutanud selliste spordialadega, nagu soojalgpall, mobiiltelefoni viskamine ja naisekandmine.

Sääsk on parem olla kui inimene

Haridusliku vahepalana esitles bioloog Kristjan Piirimäe Eesti esimest sääsekaarti ning filosofeeris sääseksolemise teemadel.

Sääsk on väga verejanuline ning suudab imeda kolm korda rohkem verd, kui on tema kehakaal. Verd imevad ainult emased sääsed, kellel on seda väga vaja, sest vastasel korral ei suuda nad paljuneda. Nad munevad ühekorraga 200–300 muna. “See tähendab, et kui me tapame 100 sääske, aga laseme minna ühel meie verd imenud sääsel, on see juba sääse võit!” märkis Piirimäe. “Sääski ongi maailmas nii palju sellepärast, et inimesi ja kariloomi on nii palju – ise oleme nad siia planeedile tekitanud.”

Piirimäe lisas, et teoreetiliselt on võimalik ka sääse kaudu HIVi nakatuda. Selleks peaks sääsk imema end HIVi kandja verest pooltäis ning minema siis järgmise inimese juurde maiustama. “Kuid pole teada, et reaalselt oleks sääsk seda viirust edasi kandud,” lohutas teadlane.

Publiku hulgast esitatud küsimusele, kas sääsel on ka muud ambitsiooni peale sigimise, vastas ta, et ega inimeselgi väga muid ambitsioone pole kui söömine, sigimine ja sagimine – selles mõttes ei erinegi me sääsest nii väga. Kumb on parem olla – inimene või sääsk? “Ikka sääsk,” on Piirimäe kindel. “Sest sääsk ei tarvitse olla teadlik oma olemasolust, seega ka surmast.”

Miks ja millal minna Sibulateele

Sibulatee on Vara-Alatskivi-Kallaste-Varnja-Kolkja piirkond Peipsi järve ääres Eesti idaservas.

Põhjusi, miks sinna sel suvel jalga tõsta, leiab peale sääsepüügivõistluse veel mitmeid.

15. juulil toimub Varnjas kaluritepäev koos laada, muusikaliste etteastete ning töötubadega. Samal päeval on Alatskivil ka vanavara laat.

28. juulil leiab Peipsimaa külastuskeskuses Kolkja külas aset Rääbu päev. See on Pavel Varunini raamatute “Rääbu” ja “Rääbu ja Valge Peipsimaa” ainetel lastele- ja noortele suunatud üritus, et tutvustada Peipsimaa ridakülade traditsioonilist elu-olu.

19. augustil on Varnjas järjekordne saunafEST, kus saunamõnusid saab nautida vähemalt kümnes erinevas saunas. Kolkjas aga peetakse samal päeval õunapüha.

26. augustil on Kallastel traditsiooniline kala- ja sibulalaat.