vanade raamatute paber on pehme. Seda võib kasutada vetsupaberina Tämnapäeva kriitpaberiga juba tagumikku ei pühi ja see paber ei võta tuld ka Kaalub palju ja risustab prügikasti. Meil kodus Pitsu närib vahel raamatukaasi,hambad sügelevad ju Loomal ka tegemist ,pole igav üksinda kodus olla,kui pererahvas tööl on.
kui raamatud on kusagil keldris või garaažis juba kümme-kakskümmend aastat seisnud, siis ausalt öelda üsna kindlalt vähemalt osa neist siiski ei kõlba enam mujale kui utiili. pealegi nõukaajal anti välja ka mitmesugust grafomaanide sousti, sest plaan vajas täitmist, aga selliseid tänapäeval peaaegu keegi enam ei loe. vennasvabariikide ühepäevakirjanikud jms. lihtsam on minema visata kui hakata kuhugi x-kohta vedama.
Tallinna bussijaamas on ka üks tore riiul, kuhu saab panna ja sealt saab siis võtta ja lugeda. Päris tore ettevõtmine, ei pea ninapidi telefonis olema.
Sugulane pärandas maja ja kolm tuba on raamatuid täis! Põlevad jube kehvasti, alguses rõõmustasime, et ühe talve küte on olemas. Ikka pidime puid ostma, puudega segamini ikka kuidagi põlevad.
snoobid ja härrasmehed kütavad kaminat harilikult antiikse mööbliga. Vanu raamatuid aga ei saa kahjuks mööbliga koos põletada, sest pärgament ja raamatute nahkkaaned ajavad jubedat vingu.
Ngu me ise selle peale poleks tulnud18. juuni 2017, 18:24
Maalid on ammu põletatud, nende puuraamid ja pingutusraamid on hea materjal, pildid ka lähevad mis särinal. Rahvusliku inimesena põletasime koheselt venelaste tehtud maalid, mingi Levitaan ja Aivasovski, need olid igavad, mingi maasik ja mingi kole meri.
KOMMENTAARID (9)