Vastuseks kostab mitmesajahäälne huile. Nagu energiline Respekti duo ees, nii fännid järel. Lavaesine tõuseb ja langeb samas taktis nagu Kerdo ja Rita Liiver laval hüpata võtavad. Kerdo harrastab mingil veidral põhjusel ühel jalal hüplemist, niie te roosa päevasärk juba esimese veerandtunniga higist läbi vettib.
„Tegelikult juhtus see, et mul tuli king jalast ära,“ naerab Kerdo, et just seepärast ta suure osa esinemisajast ühel jalal hüppas. Selleks, et tõrges king ikka jalas püsiks. „Meil juhtus igasuguseid äpardusi,“ lisab Rita muiates. „Mikri patareid said ootamatult tühjaks!“
Ka tuli turvamehel üks agar fänn lavaesise aia tagant minema viia. Lihtsalt seetõttu, et Kerdo-Rita rahva sekka lennutatud Respekti plaadid tekitasid nii ägeda tormi, et fännid end pikali puntrasse jooksid. Turvamehele silmajäänu aga püüdis üht õnnetult piirdeaia ette kukkunud plaati ära tooma minna ning suunati lihtsalt lava eest eemale.
Tühja tost, plaadi oli fänn juba kätte saanud! „Täna loopisime publikusse plaate rohkem kui tavaliselt,“ tunnistavad Kerdo ja Rita. „Oleks patt olnud plaadid maha jätta!
Seikkailulaakso eestlaste jaanipeol esinemine võttis mõlemal lauljal pisara silma, sest tundelisi hetki oli tunniajane etteaste täis. „Eriti siis, kui laulsime fännidega koos „Saaremaa valssi“,“ õhkab Rita.
„Kõik koos laulsid! Oligi selline tunne, et on Eesti laulupidu!“ Kerdo lisab, et publik, kel olid Respekti lugude sõnadki peas ja laule täiel häälel kaasa laulda üürgas, tundus talle suisa fantastilisena. „Just imestasime, et viimasel ajal on meie kontsertidel rahvast vähem kui varem,“ tähendab ta. „täna taipasin, et nad on vahepeal Soome kolinud!“
Kommentaarid