VIDEO | Kati Outinen: 90 protsenti soomlastest vihkab Aki Kaurismäke, nende arvates näitavad tema filmid neid lollidena (35)

Sadamalinnade triloogia teises filmis vaatleb Kaurismäki elu ja ühiskonda väikese inimese tasandilt, andmata taas liigselt hinnanguid. Kaurismäki on öelnud, et talle meeldivad inimesed, meeldib neid tänaval jälgida ja mõelda, milline on tema lugu, kuhu ta küll kiirustab? Ja kuhu kiirustab inimkond tervikuna?

Lühidalt filmist

Söelaeva trümmis saabub Helsingisse noor süürlane Khaled (Sherwan Haji), kes otsib taga oma kadunud õde. Samal ajal ja samas linnas otsustab oma senisele abielule ja karjäärile lõpu teha keskealine särgikaupmehest soomlane Wikström. Värvikate isikute teed ristuvad ja tekib uus põnev kooslus, mis maalib kinolinale erinevaid tragikoomilisi olukordi. "Teispool lootust" võlub poeetilise hingestatuse, elustava muusika ja lihtsa inimlikkusega.

Filmikriitikud ütlevad, et Aki Kaurismäe filmid on nagu muinasjutud. Selliseid story`sid nagu "Le Havre" ja "Kauas pilvet karkaavat" pole olemas, need on pisut lihtsad ja lapsikud, tegelaskujud on nagu väljasurevad dinosaurused – liiga head, et päriselt olemas olla ja filmi süžeed on justkui ühe vitsaga löödud. Kuidas teile tundub?

Sakari Kuosmanen: "Ma olen koos Akiga filme teinud 32 aastat ja ka mind süüdistatakse, et olen kõikides filmides kogu aeg ühe stampilmega. No nüüd selles viimases filmis on mul isegi kolm eri ilmet, mis iseenesest on suur saavutus.

Aga rääkides Aki filmidest, siis sellega pole ma mitte mingil juhul nõus, et tema looming oleks justkui ühe vitsaga löödud. Ta on nero, kes oskab suurepäraselt käsitleda nii draamat, komöödiat ja satiiri ning tema viimane film "Teispool lootust" on masterpiece. Ja  kindlasti ei korda Aki end, see on vale. Tal on lihtsalt oma äratuntav käekiri. Täpselt nagu Woody Allenil või Andrei Tarkovskil." 

Kriitikud Soomes jagunevad kahte leeri. Näiteks Helsingin Sanomat suhtusid Aki viimasesse šedöövrisse suht hapult. Aamulehti ja Oulun Kaleva taas kiitsid linateost taevani. Kui küsida tavalistelt soomlastelt, siis tundub, et nad suisa vihkavad teda. Mis toimub?

Kati Outinen: "90 protsenti soomlastest vihkab Akit. Nad kisendavad, et Aki lood teevad soomlastest lollid. Soomlaste arvates on Aki filmid justkui dokumentaalfilmid, mis näitavad soomlasi suht kehvas valguses. Nagu näiteks, et Soomes pole isegi apelsine.

Väljaspool Soomet aga mõistetakse, et tema filmid on siiski väljamõeldud lugude ja tegelastega. Loomulikult on tegu mõnes mõttes muinaslugudega ja soomlased ei peaks nendesse nii tõsiselt suhtuma. 

Teisalt ma taas mõistan soomlasi, sest nad arvavad, et Aki filmid on justkui aken Soome. Seepärast soomlased sooviksidki, et kõik oleks võimalikult tõepärane."

Tommi Korpela: "Minu jaoks on Aki tööd nagu kaunis luule. Neis unistatakse paremast elust, paremast maailmast. Aki filmides inimesed käituvad ja räägivad pisut nagu robotid ja see ajab soome vaataja eriti  närvi. "Me ei räägi niiviisi, me ei käitu selliselt, see kõik on vale, mis te Kaurismäe filmides näete, " hädaldavad nad."

Tegelikult jääb küll selline mulje, et soomlased on väga õnnetu rahvas. Nad ei räägi palju, ei naera tihti, ei vaata sulle otse silma...

Elina Knihtilä: "See on filmis nii ja ilmselt peab see osaliselt paika ka päriselus. Kaurismäki oskab oma esteetilise vaatenurga tuua läbi kaamerasilma soomlasele võib-olla liiga lähedale. Nii lähedale, et see teeb isegi haiget."

Sakari Kuosmanen: "Aki on korduvalt öelnud, et ta ei tee oma filme pelgalt soomlastele. Soome brändi loojatele loomulikult Aki visioon soomlastest ei meeldi, aga ülejäänud maailmale läheb see suurepäraselt peale. Oleme ka selle viimase filmiga teinud Euroopale tiiru peale ja vastuvõtt on olnud fantastiline." 

Miks Aki Kaurismäki film ei noppinud Berliinis Kuldset karu? 

Sakari Kuosmanen: "Ah, vaadake kes žüriisse kuulusid. Mingi Van Damme, kulturistist B-kategooria filmistaar! Mõttetu musklimees! Aga, kui tõsiselt rääkida, siis oli seekord esil väga palju häid filme ja see, et ta noppis parima režissöörina Hõbekaru on iseenesest juba suur saavutus."

Elina Knihtilä: "Mis mulle Berliinis meeldis oli see, et paljud saksa filmikriitikud kandsid rinnas märki I LOVE AKI." 

Sakari Kuosmanen:" Sakslased armastavad Aki filme kohutavalt ja teine maa on kindlasti ka Šveits, kus Aki on filmisõpradele nagu Jumal."

Elina Knihtilä: "Ja prantslased ja jaapanlased on samuti Aki Kaurismäe usku."  

Võin kinnitada, et ka eestlased on  Aki Kaurismäe filmidest suures vaimustuses. Need lähevad paljudele korda ja kriibivad südant.  

Sakari Kuosmanen: "Jah, oleme seda märganud. Eestlased on Akiga samal lainepikkusel." 

Aki ütleb peale pea iga filmi valmimist, et see jääb nüüd viimaseks. Miks? Mees on alles noor, 60. Ka Berliinis ei suutnud vanameister mainimata jätta, et "Teispool lootust" on tema viimane film. 

Kati Outinen: Ah, seda ütleb ta iga kord. Muidugi, kui oled see, kes kirjutab stsenaariumi, filmid, produtseerid ja lõpuks lõikad selle veel ka kokku..., no ütle, kellel ei jookseks juhe kokku. Loomulikult oled sa väsinud ja tahad juhtme mõneks ajaks seinast välja tõmmata. Isiklikult arvan siiski, et kõik jätkub vanaviisi ja me näeme tulevikuski veel palju Aki Kaurismäe filme.  

Ja mis kõige olulisem, kui oled vaadanud ära Aki filmi, siis lahkud kinosaalist parema inimesena, sest oled näinud täiuslikku kunstiteost.

Filmi “Teispool lootust” eriseanss toimub reedel, 9. juunil Linnahalli merepoolsetel treppidel algusega kell 23:00. Välikinno pääseb Linnahalli Lindaline’i sadamapoolsest küljest.

Mine naudi kunsti!