Romaanivõistluse võitnud Vahur Afanasjev: "Kui normaalne inimene vaatab telekat ja puhkab, siis mina käin mööda tuba ringi ja tunnen, et pean kirjutama."

Romaanivõistlusel pälvis esikoha Vahur Afanasjevi käsikiri "Serafima ja Bogdan". "Eesti kirjanduses on lühidamat ja igapäevalist asja tehtud kuskil alates 90ndatest, aga suurte lugude tegemine on võib-olla natuke jäänud unarusse. Lugesin läbi "Kolmevalitsuse" ja Aleksei Tolstoi "Peeter Esimese" – mõlemad viisid ajastusse. Sain aru, et Peipsi kõneleb minuga, pean lihtsalt sellest keskkonnast lood kirja panema, mida olen kuulnud, ja need, mida kuulnud ei ole, need olen välja mõelnud," lausub võiduromaani autor Vahur naerusuiselt.

"Serafima ja Bogdani keskne lugu on saagaline üle põlvkondade minev lugu kättemaksust, vastutusest, armastusest, ebakindlusest ja kindlusest. Algab pärast Teist ilmasõda, kestab 80ndatesse välja. Sisuline asi, millega tegelen, on vastutuse võtmine. Vanausuliste keskkonnas, kes väga tugevalt andsid vastutuse omaenese elu eest jumalale ning usule. Kui see kadus nõukogude ajaga, pakkus mõneti kolhoos-ühiskonnakord sellist tugipunkti, millele anda vastutus. Paljudele sai see hukatuslikuks," kirjeldab autor romaani sisu.

Kirjanikud kirjutavad ajaliselt väga erinevalt – kel läheb aastaid, kes kirjutab paari kuuga. "Kirjutamine võttis aega kohutavalt kaua," naerab Vahur. "Kui ma esimese soojaga hakkasin kirjutama, kuskil viis-kuus aastat tagasi, tundus, et sellise tempoga võin saada raamatu aastaga valmis. Ilmselt kui romaanivõistluseid oma tähtaegadega ei oleks, läinuks raamatu valmimisega ilmselt veel kauem aega. Muu elu kõrvalt, proovides ettevõtteid käivitada ning palgatööl käia, kirjutamine on paraku seal tagapool. Kui normaalne inimene vaatab telekat ja puhkab, siis mina käin mööda tuba ringi ja tunnen, et olen süüdi ja pean kirjutama. Inspiratsioon on küll väga oluline, aga tuleb lihtsalt maha istuda ja kirjutada järjest, kas või natukene iga päev – seda ei saa ootama jääda."

"Arvan, et "Serafima ja Bogdan" on nii kirjutatud, et kõik kes suudavad "twiidist" pikemat teksti lugeda, võiksid sellega väga eluliselt hakkama saada. See on küll pikk, aga seal on ikkagi piisavalt palju actionit ja kõike muud – kirjutasin kõigile!"

Lisaks otsustas žürii välja anda kaks teist kohta, mille vääriliseks valiti Eva Koffi käsikiri "Sinine mägi" ja Triinu Merese käsikiri "Lihtsad valikud". Lisaks auhinnalistele kohtadele märkis romaanivõistluse žürii ära Liisi Õunapuu ja Ustav-Esko Mikelsaare käsikirjad. Postimehe eripreemiaga tunnustati Taavi Kangurit.

Romaanivõistluse võidutööd valis kaheksaliikmeline žürii välja 67 algupärase ja seni avaldamata käsikirja seast. Võistluse võitjate vahel läks jagamisele 10 000 euro suurune auhinnafond.