Beatrice (47) on töötanud stilistina mitmete Eesti ajakirjade ja lõputu hulga moeetenduste juures. Kollektsioon RIPS on tema jaoks neljas. Viimati esitles Beatrice oma kollektsiooni FENICE osana Tallinn Fashion Week`i aastal 2013.
Kaunil pühapäeva õhtupoolikul toimus vanalinna eksklusiivses šampanja lounge`is Mull rõivakollektsiooni RIPS by Beatrice FENICE unikaalne esmaesitlus. Beatrice`i uue kollektsiooni esitlusel esines ka värvikas California rokkbänd The Pullmen.
Rips tähendab eesti keeles ripsmekarva, kuid kirjeldab ka inglise keeles ideaalselt sarja aluseks olevat mõtet – inspiratsiooni on saadud erinevatest ajastutest, tekstuuridest ja tekstiilidest, mis tunduvad olevat oma kontekstist välja rebitud ja mida on omavahel kombineeritud viisil, mis annab neile uusi funktsioone.
Beatrice ise ütleb oma kollektsiooni kohta: “Me elame imelisel ajal, mil mood ei sea meile reegleid, mis on õige ja mis vale. Aga RIPS räägib ka valust ja haavatavusest, mida mõistavad tegelikult kõik inimesed.”
Beatrice, sinu näol on täna naeratus, sest kollektsioon on valmis ja tulemus fantastiline, kuid sinu silmades on kurbus. Miks?
Minu viimane kollektsioon sündis läbi kohutava valu. Kollektsiooni tegemise ajal käisin vahepeal väga raskel operatsioonil. Ega sellest ei tahaks keegi eriti rääkida ja ega mina ka ei tahaks sellel pikemalt peatuda, aga ma tegin seda. Ja see oli täitsa hea mõte. Kuid iga operatsioon lükkab sind mõneks ajaks rivist välja. Minu elust lõikas see umbes pool aastat tagasi 40 päevase tüki välja.
Sinu modellid olid täna mässitud sidemetesse. Kas see oli mõjutatud rasketest operatsioonidest ja üleelamistest sellega seoses?
Kindlasti. Poolteist aastat tagasi juhtus see, et ma ühel hommikul ärkasin, ajasin oma asju, kõndisin ning ühel hetkel kummardasin ja kõik. Selg oli katki. See oli kole hetk. Võid arvata, et sa oled täiesti terve inimene ja järsku juhtub selline ootamatu asi. See on väga häiriv.
Täna ei saa ma panna isegi sukki ise jalga ja ka kõik muu on väga keeruline. Mul võib olla näos kaunis meik, ma liigun ringi ja tegutsen, kuid tegelikkus on trööstitu, sest ma ei saa mitte millegagi ise hakkama. Ma vajan pidevalt kellegi abikätt. This is really fucking bad situation!
See, mida sa räägid on uskumatu ja tuleb kindlasti paljude jaoks suure šokina. Meie jaoks oled sa alati särav ja rõõmsameelne Beatrice, kes kepsutab ringi seltskonnaüritustel šampanjapokaal käes. Ka täna sebisid sa enne moe-showd energilislt ringi, andsid viimaseid juhtnööre nii modellidele, meikaritele, kui catering töötajatele. Olid elevil ja sul ei kadunud kordagi naeratus näolt. Kuidas sa suudad meid kõiki ära petta?
Mul on väga valus juba poolteist aastat. Viimasel ajal on olnud kohutavalt valus. Aga kõigest hoolimata toimetan ma edasi, sest ma pole nõus murduma.
Kui sa nii ütled, siis on mõistetav ka sinu seekordse kollektsiooni sõnum. Läbi ilu kumas justkui valu.
Jah, nii see tõesti on. Kõik viimase aja pöörded tervisega on minu jaoks olnud väga ootamatud. Ma olen elanud hästi, söönud tervislikku toitu, liikunud palju ringi, olnud heas vormis, hoolitsenud enda eest... Ja siis ühel hetkel juhtub see, mis minuga juhtus. Minu puhul oli see veel eriti kummaline. Ma tegin joogat ja enda arvates tegin kõike õigesti. Alles hiljem sain teada, et kõik polnud sugugi nii ideaalne nagu oleks pidanud.
Mis ma öelda tahan on see, et sa võid elada ükskõik kui tervislikult ja õigesti, sellest hoolimata võib sind tabada katastroof. Mõni lapsepõlves juhtunud trauma järelkaja võib sind üllatada hoopis vanemas eas. Seda nimetatakse multifaktoriaalsuseks. Keeruline sõna, aga lihtsalt lahti seletatuna on tegu geneetilise häire ehk haigusega, mida põhjustavad muutused inimese DNA-s.
Loomulikult võib see olla ka pärilik ja saadud vanematelt. Ma ei oska öelda. Minu puhul võib selleks olla ka kukkumine lapsepõlves või hoopis kolm rasedust, mille olen üle elanud.
Kas kunsti ja moeloominguga tegelemine viivad sind justkui teise reaalsusesse? Kas loominguline tegevus päästab sind hetkeks valust, viies mõtted mujale?
Ei, see ei päästa. Valu vastu aitavad vaid väga kanged ravimid ja ma pean neid tarbima suurtes kogustes. Valuvaigistid, mida võtan, terveks mind kahjuks ei ravi. Mul on vaja läbi käia operatsioonide kadalipp.
Kas nendest on abi? Kas me näeme veel kõigile armsaks saanud Mullis treppidest üles alla jooksvat naerusuist Beatrice`i?
Loomulikult ma loodan paraneda, aga... Minu tänasele moe-showle kutsus minu elukaaslane Ed väga ägeda rokkbändi Californiast. Ansambli nimi on The Pullmen ning minu arvates tutvustavad neid kõige paremini nende viimase albumi esimese laulu esimesed read: “Look out, we're going for your throat now” (Ole ettevaatlik, nüüd sihime me sinu kõri). See kõik on minu jaoks väga märgiline. Ja ma nii tahaksin ka alla minna ja rokkida, aga ma ei saa. Tantsimine on olnud üks parimaid asju minu elus.
Beatrice, see on hea põhjus, et kiiresti taas terveks saada.
Aga kellel mind enam vaja on?
Meil on sind vaja! Värvikaid naisi on Eestis nii vähe!
Vahel mõtlen, et tahaksin surra... Nii valus on...
Beatrice, ma ei soovi meie intervjuud lõpetada nii minoorsetes toonides. Sinu viimane kollektsioon on imeline. Räägi sellest pisut.
Armastan oma rõivakollektsioonides segada erinevaid tekstuure ja ideid, kasutada kallist siidi ja ühildada seda hoopis jämedakoelisemate materjalide taaskasutatud tükkidega. Iga ese on unikaalne ja käsitsi valmistamise tehnoloogia ei lase ühelgi esemel olla teise ideaalne koopia.
Ja kui kellegile minu stiil meeldib, siis kõiki neid unikaalseid rõivaid on võimalik hankida siitsamast, minu elu- ja töökohast Lounge Mullist, mis asub Sulevimägi 5, Tallinnas.
Beatrice FENICE moe-showl astus üles ka tema imekaunis ja uskumatult heas vormis tütar Simona (29), samuti õnnelik kolme lapse ema. Simonal oli kaasas ka alla aasta vanune beebi, keda tegus naine moe-show proovide vaheaegadel rinnaga toitis.
Vaata videot ja mahukat pildigaleriid!
Kommentaarid