Video: Portaali Telegram omanikud unistavad oma koolist (1)

Portaali peatoimetaja Mariann Joonas on öelnud, et toimetus lähtub oma töös missioonitundest. "Meie siiras soov on pakkuda eestlastele infot, mida nad peavoolumeediast ei leia. Kõigi mõttemaailma avardada ja seeläbi Eestis asju muuta". Telegram.ee sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt starditoetusena 5000 eurot.

2014. aasta kevadel peatas Telegram finantsraskuste tõttu ajutiselt tegevuse, kuid 2015. aastal hakkas Telegram ilmuma ka paberil kvartaliajakirjana, esmanumber käsitles muuhulgas ka kurikuulsat lameda Maa teooriat.

2016. aastaks langes portaal taas rahalistesse raskustesse ning selle anonüümseks jääda soovinud omanik esitas pankrotiavalduse. Sama aasta septembris kinnitas kohus pankrotihalduri jaotusettepaneku, mille kohaselt jäi enamik nõudeid rahuldamata, kuna firmal oli reaalset vara vaid 298 eurot.

Varem oli portaali peatoimetaja avalikus pöördumises teatanud: "Ma maksan endale ja veel mitmele töötajale palka mustalt, kuna meie eelarves ei ole nii palju raha, et maksta Eesti riigile makse.

Vaatamata finantsraskustele on Telegram alternatiivmeedia niši hõivamisel ja selle märkimisväärsel laiendamisel olnud väga edukas. Portaali on selle tipphetkedel külastanud nädalas üle 110 000 lugeja.

Tõeline möll läks lahti aga tänavu mais, kui Telegrami peatoimetaja tunnistas Kolmeraudses, et kahtleb sügavalt, kas maakera on ikka ümmargune. Tallinna kesklinna tänavapostid on tänaseks täis kleebitud Telegrammi kleepse. 

Mariann ja Hando, kas teie oletegi need paharetid, kes öösiti liimipoti ja Telegrami kleepsudega mööda linna ringi luusivad?

Hando: Ei, meil on ikka abilisi ka. Ja keelatud see ju pole. Postid on Eesti maksumaksajte poolt kinni makstud ja kõik võivad sinna kleepida, mida hing ihaldab. Kleepsude kleepijatele loomulikult maksame, aga mustalt.

Hiljuti käis tohutu plahvatus teie lapiku maa teemal. Kuhu nüüd veel edasi?

Hando: See oli tõesti nagu tuumapomm. Juhtunud ongi see, mida me oleme juba aastaid rääkinud, et kogu reaalsus millesse oleme uskunud kukub kohe, kohe kokku. Huvitav on vaid see, et kuigi me ise tunnetasime seda juba ammu, et Maa on lame, siis tegelikult tuli see ka meile endile lõpuks ikkagi üllatusena. Ja see on see hetk, mille nimel me oleme elanud terve oma elu.

Teil on kodus kasvamas pisike pooleteist aastane laps, kes läheb ühel hetkel kooli ja loeb õpikutest hoopis miskit muud. Teie olete talle rääkinud üht, kuid vaesed õpetajad räägivad hoopis teist juttu. Mis siis saab?

Mariann: Mina olen sellisel seisukohal, et iga inimene võib arvata mida ta ise tahab. Kui laps hakkab ühel hetkel huvituma sellest, kuidas asjad maailmas tegelikult toimivad, siis mina räägin talle igatahes kõikidest erinevatest versioonidest. Valigu ise, mis on tõde, mis mitte.

Arvan, et esimese asjana kutsutakse teid koolis direktori kabinetti ja arenguvestlusele.

Hando: Tegelikult kutsutakse meid juba praegu erinevatesse koolidesse rääkima lameda maa teooriatest. Õpetajad ise kutsuvad. Põhimõtteliselt läheb aasta veel ja paljud on meiega ühel nõul. 

Kuidas peaks õpilane sel juhul eksamil käituma. Millist versiooni emakese Maa kirjeldamisel kasutama? Siin on ju väga suur läbipõrumise oht.

Hando: See on väga lihtne. Eelnevalt tuleks kokku leppida, milliste reeglitega me seda mängu mängime. Võib ju õpetajatele ära rääkida selle muinasjutu, et maakera on ümmargune, aga enda teooriale sellele vaatamata kindlaks jääda. Tuleb lihtsalt teada, mis mängu parasjagu on mõistlik mängida.

Võib-olla oleks mõistlik teha siiski Telegrami nimeline kool, oleks palju lihtsam?

Hando: Oleme slle peale juba mõelnud. Võiks alustada sõimest, lasteaiast ja jõuda kuni koolini. Sinna tuleks kindlasti väga avatud inimesed. Väga rohelised inimesed.

Mariann: Mulle väga meeldiks, kui lapsed kasvaksid ise ja õpiksid samuti ka seda, mida ise tahavad ja mis neid päriselt huvitab. Ma leian, et kõikidel inimestel, mitte ainult lastel, on õigus erinevatele võimalustele elus. Kui sa vaatad täna näiteks Soome koole, siis põhikoolis saab igaüks valida endale sobivad ained. Sinnapoole me paratamatul ka kogu maailmas liigume.

Paberväljaandena Telegram juba ilmub, miks mitte ka oma saated teles või veebis?

Mariann: Kui vaatate Telegrami uudiseid veebis, siis meil on kokku ilmunud tänaseks 6500 artiklit. Kindlasti oleme võimelised ka oma saadeteks nii teles, kui veebis. Teemasid jaguks.

Hando: Teemasid kindlasti jaguks. Mann on mind tegelikult põnevate teemade osas väga palju tagasi hoidnud.

Too mõni näide.

Hando: No näiteks kogu aatomite teema on feik. Aatompomme pole ka tegelikult olemas. Tuumarelvasid ammugi mitte. See on puhas rahva hirmutamine. 

Räägitakse, et 1945. aastal heideti Jaapani linnadele Hiroshimale ja  Nagasakile tuumapommid. Aga kui sa vaatad neid videosid tähelepanelikult, siis saad aru, et need on Hollywoodi produktsioon. Linnad ehitati kohe uuesti üles, taimed hakkasid kasvama, inimesed elavad rahulikult edasi, miskit pole saastunud. Tegu on täiesti normaalsete linnadega nagu iga teine.

Need linnad lihtsalt põletati ära ja visati suur hunnik tuhka peale. See on sama nagu New Yorgi kaksiktornidega. Need lihtsalt kukutati sodiks. Lennukeid ei olnud. Seda nägid sa ainult telekast. See kõik on võltsitud. Kui need videod kaader kaadri haaval ette võtta, siis on see väga selgelt näha.

Kõik selle saab lahti seletada ja ära tõestada, aga taolise artikli pikkuseks tuleks vähemalt kümme lehekülge.

Mul oleks selle jutu peale himu teha Õhtulehe veebi või miks mitte ka online live`i saade "Tere, teile on Telegram!", kus saaksite vabalt ja põhjalikult oma teooriatest rääkida.

Hando: Aga palun, teeme ära!

Vaata ka videot, mis sai tehtud Telegrami tegelaste Manni ja Handoga 1. juunil Eesti startuppide hällis LIFT99 uue muusikapleieri MULL Digital avalikul testimisel!