Kristiina Ehin ja Silver Sepp: "Teineteise mõistmisel on kulla kaal." (42)
Ligi seitsme aasta eest seisis haldjalikult kaunis luuletaja Kristiina Ehin Ventspilsi sadamas, lillesülem käes, sest oli võitnud rahvusvahelise kirjandusauhinna. Üle mere purjetas talle kosja muusik Silver Sepp, seltsiks rahvalaulikutest, jutuvestjatest ja piltnikest koosnev meeskond. "See pole suuri soolalaeva, see on kange kosjalaeva," kostusid üle vee laulusõnad.
Kui Silver astus kaldale, käes Hiiumaa kosjapross, oli Kristiina jahmatusest keeletu. "Mulle oli lätlaste vahendusel saadetud sõna, et pean olema rannas kindlal kellaajal, kohvrid pakitud. Et saan jahiga kodumaale ega pea bussiga loksutama," meenutab ta muheldes.
"Ega ma väga kindel olnud, kas Kristiina jah-sõna ütleb, tunnistab Silver, kes oli uhke kosjameeskonnaga juba kaks päeva teel olnud. "Mulle see meeldibki, et ta on selline mees, kes julgeb riskida," tähendab naine seepeale.
Kuidagi liiga primitiivne ja üheülbaline lähenemine sul. Ma ei kujuta seda ette, et kui pole veel abielus, siis vihkan abieluinimesi, kui abiellun, siis vihkan üksikuid (eriti üksikemasid), kui lahutan siis vihkan jälle abieluinimesi (eriti naisi).
See ongi haige, et meie kommentaatorid võtavad väga kitsalt ainult iseenda seisukohast. Kuigi pole keeruline, ma ise olen abieluinimene ja abielu pooldaja 100%, aga hindan inimesi, kes suudavad üksi kasvatada lapsi, vaatamata sellele, et teisel osapoolel ind ja vaimustus raugesid.
Päris haige on nõuda, et üksikemalaulu puhul peaks inimene nüüd peret ja abielu vihkama. See on väga haige ja küündimatu.
Raske teil nii.