MEENUTUS | Kuuse-taadi unenägu ennustab ilma (2)

"Tartu maratoni ilm tuleb vesine ja soe," ennustab Põlvas elav Kuusetaat. Ilma ennustavad ta unenäod ja viimase kolme aasta jooksul on enamik ennustusi täppi läinud.

Üldse sajab talvel lund maha kõige rohkem paarkümmend sentimeetrit. Et maa pole külmunud, sulab alumine lumi järjest ära, ennustab taat.

67-aastane rahuliku silmavaatega Kuusetaat on huvitava elulooga mees. 1957. aastal lõpetas praegugi pikka kasvu ja laiaõlgne 25-aastane Elmar Kuus esimese lennuga Tartu ülikooli eesti filoloogia ajakirjanduse eriharu. Veidi hiljem käis ta praeguses Eesti Põllumajandusülikoolis majanduse tunde saamas ning töötas mitukümmend aastat erinevates maakonnalehtedes ajakirjaniku ja fotograafina.

Karjapoiss ja ajakirjanik

Päeval võib Kuusetaati leida Põlva kultuurikeskusest Bingoloto laua tagant. Abikaasa Martaga kahasse maksab füüsilisest isikust ettevõtja õnnelikele võite välja. Suurim võit, miljon ja kakssada tuhat krooni sai välja antud veidi üle aasta tagasi otse vanaaastaõhtul.

Ilma hakkas taat vaatama juba karjapoisipõlves. Esimese Eesti vabariigi aegses kodulooõpikus olid ilmanähtused nii hästi lahti seletatud, et paljud asjad said elu lõpuni selgeks.

Kolmkümmend aastat tagasi korraldas Sõpruse kolhoos spordivõistluse. Avamisel sadas vihma, võrkpalliplatsid olid kõik puha vihma all. Mida teha? Kas viia võistlused Põlvasse üle?

Kuusetaat soovitanud siis, et pole vaja, ootame natuke. Ja õhtupoolikul tuligi ainult paar piiska, mis võistlustele midagi ei teinud.

Ilma teadmine on talle ka töös kasuks tulnud. Näiteks oli vaja koolilastest klassipilti teha. Kui Kuusetaat ikka ette tundis, et vihmane ilm on tulekul, siis lükkas pildistamise kohe edasi.

Kuusetaat leiab, et isegi siis, kui kõik ilmanähtused teada on, nõuab ilma ennustamine talenti.

Teab unenäo järgi

Kuidas ennustamine käib? Ikka muu elu kõrvalt. Ei pea isegi eriti varakult üles tõusma. Põhiliselt käib asi ilmakaartide järgi, kuid palju loevad ka loomadelindude käitumine, tuule suund ja unenäod. Sest unenäo järgi oskab ilmatark tihtilugu ütelda, mis ilm tulemas on.

Kui kalastamist ja vett unes näeb, siis on sula oodata. Praegugi juurdleb ta viimase unenäo üle. Unenäos tõmbas ta veekogust rohkem kui meetrise haugi välja. "Kardan, et tuleb suur sula," mõtiskleb ta. "Aga seda on vaja veel lahti mõelda."

Ilm on niisama ettearvamatu nagu naise loomus, muigab ilmatark. Kaht samasugust suve järjest ei tule ning siin ei aita ka aastate perioodideks jaotamine.

Miks Kuusetaat üleriiklikes lehtedes ilmaennustamisega kuulsust ei kogu?

"Sest Kagu-Eesti ilm, mis on ka Eestis kõige kuivem ja inimsõbralikum, erineb Põhja-Eesti omast tunduvalt," kostab Kuusetaat. Tema hinnangul võiks igal maakonnal oma ilmatark olla.

Kuusetaadil on varasest lapsepõlvest ka teine suur huvi olnud. Nimelt rahvusvaheline poliitika. Kümned, kui mitte sajad Eesti ja venekeelsed raamatud suurriikide käitumisest ja nende juhtidest on kaanest kaaneni läbi töötatud, tähtsamad kohad alla joonitud.

"Eesti ajalugu tunneme me ka praegu väga moonutatult,” kinnitab Kuusetaat. Mitmete sündmuste tagapõhja ja riigijuhtide käitumise kohta võib ta hoopis teistsuguse teooria jutustada. Paarisajaleheküljeline raamat ilmus mõned aastad tagasi järjejutuna maakonnalehtedes.

Mida lähitulevik Eestile näitab? "Oodata on tööpuuduse suurenemist, majanduskasvu, investeeringuid, puidutööstuse ja kalatööstuse arengut,” loetleb taat.

Eestis on praegu liiga palju inimesi, kes tahavad kergelt teenida: spekulante, röövleid, vargaid, räägib ta. Järgmise kahekümne aastaga selekteeruvad välja need, kes tahavad ja oskavad tööd teha.