Nägin seda lennukit Moskvas Punase völjaku lähedal, kui juba transporditi minema ja järgmisel hommikul Šeremetjevo lennuvälja väravast sisenemas. Olin tagasilennul Baikonurist läbi Moskva Tallinnasse.
Aega teenivale soldatipoisile oli see pigem huvitav. Šokiseisundisse sattusid pigem polkovnikud, kindralid ning marssalid. Kellest paljud said seepeale üldse kinga. Nagu näiteks kaitseminister marssal Sokolov, kes saadeti otse pensionile. Mõni ms jäeti küll teenistuse edasi, kuid võeti mõned kupud pagunitelt vähemaks. Või asendati väiksematega.
“Kolmandaks, võrreldes tollaste õhujõudude väeüksuste, mis asusid Eesti territooriumil, koosseisu ja võimeid, oli 14. õhukaitsediviis varustatud moodsa tulejuhtimissüsteemiga ning relvastusega, mis võimaldas tabada õhus asuvaid sihtmärke piirialadel alates 50 meetri kõrguselt kuni stratosfäärikõrgusteni ning mitmesaja kilomeetri kaugusel Eesti piiridest. “ “28. mail 1987. aastal lendas Mathias Rust osaliselt läbi 14. õhukaitsediviisi vastutusala. Lennukit märgati ning püüdurhävituslennuk oli käepärast. Kuid mida polnud, oli otsus, mida selle piiririkkujaga peale hakata. Nii et arutamata tollaste asjade edasist käiku, radarikatte tõhusad võimed (alumine piir kohati 20-50 m kõrgusel) olid sellegipoolest praktikas kinnitatud.” Vello Loemaa artikkel ka. maikuu Diplomaatias.
See Cessna jõudis Eesti kohale umbes Valaste kandis, lendas üle Sirgala karjääri ja Peipsi järve põhjaosa. Piirivalve vaatluspost rannikul andis info madalal lendavast lennukist edasi õhutõrje komandopunkti, nagu koostööplaan ette nägi. Õhutõrjediviisi komandopunktist Tallinna külje all anti ka vastav käsk ja Tapalt tõusis õhku kaks hävitajat, need saatsid lennukit Peipsini, seal aga lõppes Balti õhutõrjevägede ringkonna vastutusala ning mingi segadus tekkis objekti üleandmisega teisele ringkonnale. Märk kaotati silmist, olukorra lahendamiseks kvalifitseeris mingi korrapidaja selle lihtsalt pilveks... kuni see pilv Moskvas maandus. Õhutõrje radarid ei olnudki paraku mõeldud nii madalal lendavate objektide avastamiseks, visuaalset vaatlust toimetas aga ainult piirivalve. Punase väljaku servast üle teatud autod siiski sõitsid. Nii näiteks juhtus Rusti "tervitama" ka N. Liidu piirivalvevägede ülem armeekindral Matrossov, kes tol õhtul nagu tavaliselt Lubjankalt üle sellesama loos nimetatud silla kodu poole sõitma pidi. Gorbatšov oli tollal Saksamaal ja tagasilennul vallandas otse lennukis temaga visiidil kaasas olnud kaitseministri, nimetades uueks ministriks oma tulevase kukutaja Dmitri Jazovi. Rust mõisteti ebaseadusliku piiriületamise eest kaheks aastaks vangi (maksimumkaristus selle paragrahvi järgi), samas sai õhutõrjediviisi operatiivkorrapidaja, kes Tallinnas olukorraga toime ei tulnud, 7 aastat.
“Kolmandaks, võrreldes tollaste õhujõudude väeüksuste, mis asusid Eesti territooriumil, koosseisu ja võimeid, oli 14. õhukaitsediviis varustatud moodsa tulejuhtimissüsteemiga ning relvastusega, mis võimaldas tabada õhus asuvaid sihtmärke piirialadel alates 50 meetri kõrguselt kuni stratosfäärikõrgusteni ning mitmesaja kilomeetri kaugusel Eesti piiridest. “ “28. mail 1987. aastal lendas Mathias Rust osaliselt läbi 14. õhukaitsediviisi vastutusala. Lennukit märgati ning püüdurhävituslennuk oli käepärast. Kuid mida polnud, oli otsus, mida selle piiririkkujaga peale hakata. Nii et arutamata tollaste asjade edasist käiku, radarikatte tõhusad võimed (alumine piir kohati 20-50 m kõrgusel) olid sellegipoolest praktikas kinnitatud.” Kindral Loemaa Diplomaatia artiklis.
Patarei vanglas sitsisid kaks mingit tähtsat nina selle jama pärat.Polnud küll koos teiste täiskasvanud vangidega, vaid hoopis koos alaealistega.Alaealised olid ka valitud sellised tasased ning lambakesed.Kambri uks oli päevad läbi lahti ning vanglatöötajad hoidsid ning poputasid neid kõvasti.
Enne Rusti lendu võib - olla KGB majori autot pelgasid tõesti mõned asjasse pühendatud Nõukogude Armee kindralid, aga peale Rusti lendu hakkasid seda autot pelgama isegi Nõukogude Armee marssalid, kes võeti oma ametipostilt maha
Ei kartnud neid väeosade assabiste mitte keegi, tegemist oli mõttetute tegelastega umbes nagu, et kuna tegemist on ikkagi oma tsunfti mehega siis saadame ta tegelikust tööst eemale errusaatmist ootama.
Rust maanduski suurel Moskva jõe sillal ja ruleeris sealt Punasele väljakule. Sillalt oli paar päeva enne maandumist "juhuslikult" elektriliinid maha võetud ja kuna maandumisest on palju videomaterjali, siis ilmselt teda oodati.
Kuidagi kahtlane, et mingi sõjaväeosa auto, kus vaid majori auastmes eriosakonna ohvitser nüüd pääses Punasele väljakule. Ega ikka ei olnud küll nii. Aga noh, mida aeg edasi, seda suuremaid jutupaunikuid tolle aja kohta ujub välja.
Mida see major, keda kõik kartsid, siis lennukit nähes kuuldavale tõi? Nii kõva mees vaevalt śokis oli. Kuigi selle sõnavara võib niisamutigi päris kindlalt ära arvata.
KOMMENTAARID (33)