Kukumägi saadeti viimsele teekonnale kino ja raju kontserdiga (2)

Kuigi uksed avati alles 11.30, olid esimesed musta riietunud leinajad, valged lilled käes, kohal juba pool tundi varem. Ärasaatmisele said tulla kõik, kes soovisid näitlejat veel viimast korda oma kohaloluga austada ning maja oli rahvast täis. 

Kukut tulid ära saatma kultuuritegelased ja lähedased sõbrad. Rahvariietes setudki olid kohal ja laulsid Kukumäe mälestuseks laulugi.

Matusetalitust viisid läbi Kuku head sõbrad, näitlejad Heino Seljamaa ja Jan Uuspõld. Järelehüüdeid lugesid filmilavastaja Peeter Simm, Kuku lavakooli juhendaja Merle Karusoo, sõbrad ja pereliikmed.

Karusoo kõneles oma järelehüüdes nõnda: "Tulid lavakooli, nägid välja nagu väike pärdik, käed rippumas allapoole põlvi, lühike, kleenuke, lõbus ja jultunud. Esimese suvega kasvasid peajagu pikemaks, ma ei suutnud oma silmi uskuda. Arvo polnud võimeline laval valetama, ta ei saanud seal tegutseda, kui ta ise ei uskunud. Tema jaoks oli suur kompliment, kui öeldi, et ta on hinges setu. Sellist kartmatut alasti hinge, sellist tundlikkust, kas näitleja üldse tohibki omada? Võib-olla peaks sellist hinge peitma, et olla artist. Kuku vägi oli nii suur, et alalhoidlikud eestlased ei osanud sellega kohaneda, aga see oli kompleksivabale keevaverelisele setule omane. Neid pole võimalik kinni pidada, tegema suunata midagi, mis pole neist endist sündinud."

Edasi saadeti Kuku pereringis tuhastamistalitusele. Kukumäe soovi järgi ta tuhastatakse ja tuhk puistatakse Setumaale. Pärast matusetalitust näidati Sõpruses Kukust filmi, mille panid kokku tema sõbrad.

Kukumägi soovis, et matused poleks kurvad. Lähedased ja sõbrad täitsid tema soovi Tallinnas Rock Cafés, kus talle avaldasid austust Eesti tipp-bändid Peeter Volkonski juhatusel. Kontsert oli sedavõrd raju, et seda pidi kindla peale Kukumägigi pilvepiirile kuulma. Mälestuskontserdile said samuti minna kõik soovijad ja see oli prii sissepääsuga.