Alexandra Heminsley raamat "Kuidas minust sai jooksja" (kirjastus Petrone Print) Foto: Silja Paavle
Raamat
23. mai 2017, 15:38

Igaühest võib saada jooksja - lihtsalt esimest sammu on vaja (2)

"Mõnikord, selleks, et aru saada, kas oled jooksja, tuleb lihtsalt välja minna ja joosta," innustab Alexandra Heminsley kõiki katsetama, kas see treeningviis võiks ka neile sobida.

Jooksmine on spordiala, mida inimesed kas pelgavad või teevad seda kirglikult. Alexandra Heminsley raamat "Kuidas minust sai jooksja" (kirjastus Petrone Print) julgustab aga tegema esimest sammu. Ja seda mitte oma keha, vaid vaimu nimel. "Saledad jalad võivad ju lõpuks ükskõikseks jätta, aga selge meel ei kunagi," kinnitab ta.

Eelolevad mõtteterad on üksikud, mis raamatust välja nopitud. Kuid see ei tähenda, et tegu on järjekordse tee-nii-tee-naa raamatuga, mis loeb moraali ja poetab pihuga õpetussõnu teksti sisse. Pigem on see raamat tavalise naise teekonnast jooksumaailma. Sellise, kes pärast üleliigset õhtust veinipokaali ning koogitükki piinleb südametunnistuspiinades ja mõtleb, et ta võiks proovida joosta. Kuid kes sageli kipub jooksmisega alustamist homse peale edasi lükkama.

Ka raamatu autor lükkas seda aina edasi, kuni ühel hetkel said vabandused otsa. Ning esimene katse ei mõjunud just ka innustavalt. Kuid ometi sai sellest kõik alguse. Nagu esimestest sammudest sageli. 

Aga lugege ise. Tegu on lustaka ja inspireeriva teosega, kus on oma osa ambitsioonidel ja suhtlemisel - näiteks üleoleva teenindajaga spordipoes. Igaüks, kes on sporditegemisega kordki elus alustanud, saab selle raamatu jooksul korduvalt muiata. Ning jõuda lõpuks selleni, et millestki alustades on võimalik end ületada. Raamatu autor, kes end jooksjaks ei pidanud, on kuus aastat pärast selle harrastamist jooksnud kahel mandril kokku viis maratoni.

Ning kuigi paljud asjad saavad selgeks kogemustega, on just algajaile kasulik läbi lugeda peatükk: "Kõik, mida oled maratoni kohta teada tahtnud, aga pole julgenud küsida". Seal on humoorikaid õpetussõnu ettevalmistuse (näiteks, kuidas paigaldada jooksunumbrit) ja vajaliku varustuse kohta, samuti asjade kohta, mis pärast kasutamist on mõistlikum ära visata. Ning lisaks on autor toonud välja kümme asja, mida ta soovib, et oleks enne jooksmisega alustamist teadnud. Seejuures paljud on neist tema isa nõuanded, nende kohalejõudmine võttis aga aega.

Seega, tasub teada, et jooksmine võib meeldima hakata, kui teha esimesed sammud. See raamat inspireerib koduuksest välja astuma küll.