ÕHTULEHE GALERII | Patricia Kaas Tallinnas: prantsuse šansooni uus tulemine (5)

"Aimer, c'est comme le feu! N'a plus jamais *," kõlab võimas iseloomulik hääl üle saali kui neljapäeva õhtul rõõmustas publikut kaheksa-aastase vaheaja järel taas kirglik prantslanna Patricia Kaas. Täismaja võttis šansoonitari vastu ovatsioonidega ja nad ei pidanud õhtus pettuma.

Kogu Nordea kontserdimaja saal, kaasaarvatud mõlemad rõdud olid rahvast täis. Näha oli end pidulikkuseni üles löödud daame, kes tundsid juba esimeste akkordide puhul ära oma lemmiklood. Ja neid on 30 aastat suurtel lavalaudadel esinenud prantsuse-saksa segarahvastikuga Lorraine'ist (ka Lotring) pärit Patricial palju.

Kogu kahetunnise nonstop esinemise liikus lauljatar laval kassilikult tantsides ringi ning lõpuks lendas ka esinemist segav kleit-kontsking nurka. Väga heaks saatjaks oli viieliikmeline multiinstrumentaalne saateansambel, mille liikmed võisid vabalt liikuda elektriorelilt akustilisele kitarri või kontrabassi taha.

Publikul igav ei hakanud, sest vanad lööklaulud olid pikitud ka uuematega. Paljud naisterahvad lõid Patricia üleskutse peal oma kohtadel tantsu, julgemad läksid lava ette. Igaüks sai oma lemmiku kätte, oli selleks siis "Les hommes qui passent" (Mehed, kes [elus] mööduvad), "Laissez moi chanter" (Laske mul laulda), esimesi hitte "Mademoiselle chante le blues" (Preili laulab bluusi) või siinkirjutaja suuri lemmikuid "Mon mec ā moi" (Minu kutt).

Peale eestikeelse "Aitäh!" ütlemise oli tal veel mahti kaheks lisalooks. Nendest üks oli osaliselt saksakeeles ja viitas tema kodukandile: "Auf wiedersehen Lili Marlène!" laulis Patricia ja suurte lillesülemitega läinud ta oligi.

"Repertuar, eto što nado!" jäi kõrva kontserdi järel Solarise bussipeatuses seisnud vene prouade vestlus ehk lauluvalik, mis vaja!
___
* Tõlge - Armastus, see on nagu tuli! Mitte iial enam!