Maa peal keelu saanud mängusõltlane ostab praamipileti (6)

2009. aastal jõustunud seaduse järgi tohib diiler keelduda kasiinokülastaja teenindamisest, kui too osutub sõltlaseks. Selge peaga on mängusõltlasel võimalik endale ka ise keeld peale panna. Siiski ei lahenda see põdeja psüühikaprobleeme, mille ravimiseks võib igast kasiinost leida nõustamiskeskuse visiitkaardi või eneseabivoldiku.

Täna leidis rahandusministeeriumis aset konverents, kus hasartmängude spetsialistid esitasid uuringuid eestlaste kokkupuudetest õnnemängudega. 

Kuidas mängusõltlast ära tunda? Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse tegevjuht Pille-Riin Kaare selgitab, et tervislikud inimesed on kasiinodes üldjuhul õnnelikud, isegi pärast raha kaotamist. "Sõltlase tunneb väga kergesti ära, sest ta on negatiivne ja ärritunud," ütleb Kaare. "Mänguautomaadi taga hakkab tema käsi aina kiiremini ja vihasemalt liikuma."

Ühtlasi on sõltlane pidevalt kohal. Sõltumata kellaajast kulutab ta mängudele aina rohkem raha, isegi kui tema näiline elatistase seda ei võimalda. Seda peab märkama kasiino teenindaja.

Konverentsil selgus, et mängusõltlasel on palju ühiseid jooni narkosõltlasega, kuna mõlema haiguse põdejad võtavad suuri riske ning kulutavad palju raha, et soovitud ajuseisund saavutada. Mängusõltuvuse statistiliste näitajatega Eesti teistele Euroopa riikidele õnneks pika puuga ära ei tee.

Kaare sõnul hoiab ühiskondlik häbisildistamine paljusid mängusõltlaseid kapis, mis süvendab probleemi. Kõige rohkem tunnevad häbi naised, mistõttu otsivad mehed abi suurema entusiasmiga. Kõige rohkem mängivad õnnega siiski mehed.

Kui võrrelda tänapäeva kahe aasta taguse ajaga, siis kokkuvõttes külastavad mängurid vähem kasiinosid ja automaate, kuid aina rohkem proovivad eestlased õnne interneti vahendusel. Lõviosa õnnemängudest mängitakse loteriipiletitega.

Mängusõltlasel on võimalik pöörduda abi saamiseks nõustamiskeskuse poole helistades numbrile 15410.