Ei mahtunud hauda: sõjaohvrite säilmed jäeti ümbermatmisel maapinnale (20)

Maardus maeti kremlimeelsete võidupüha, 9. mai eel ümber eri paigust pärit 97 nõukogude sõduri säilmed, keda pole võimalik tuvastada. Fotodelt vaadates selgub aga, et kõik kirstud ei mahtunud varem valmis kaevatud hauda ära ja viimased jäeti ümbermatmisel maapinnaga pea samale kõrgusele. Vastavalt matmiskorrale ei tohi nii teha ning kirstuga matmisel peab haua sügavus olema 1,5–2 meetrit maapinnast.

Maardu linnavolikogu esimees Elviira Piiskoppel ütleb Õhtulehele, et käis mõni päev hiljem vaatamas ja väidab, et "haudadega sai kõik korda". Samuti soovitas ta ajakirjanikul pöörduda Maardu linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Jelena Katsuba poole, kellega paraku ei õnnestunud esimesel kolmel katsel ühendust saada. Hilisemal suhtlemisel esimees keeldub kommentaaridest ja suunab ikka tule nõuniku peale, kes lõpuks õnnestubki kätte saada. Küll aga ei saanud Õhtuleht vastust küsimusele, kas kirstud maeti kohe korrektselt ümber või tehti seda alles hiljem pärast teabenõude esitamist. 

Ametnik Katsuba saadab hiljem Õhtulehele foto korda tehtud sõjahauast ja kinnitab, et ümbermatmisel järgiti rangelt sõjahaudade kaitse seadust ja nõudeid, mida sätestab Riigi Teatajas ilmunud kaitseministri määrus sõjaohvrite säilmete ümbermatmise nõudete kohta.

"Maardu kalmistul on linnavalitsuse korraldusega eraldatud osa, kuhu on lubatud matta erinevatest kohtadest leitud Teises maailmasõjas langenud sõdurite säilmeid. Säilmete otsimise ja nende ümbermatmise korraldamisega tegelevad kodanikualgatuse korras erinevad mittetulundusühingud, kellel on kaitseministeeriumilt saadud vastav luba," kirjutab Katsuba.

Ministeerium peab seda piinlikuks vahejuhtumiks

Vastavalt sellele määrusele tuleb säilmete paigutamisel uude asukohta järgida võimaluse korral ümbermaetava religioonile või kultuurile vastavaid matusetavasid. Samuti tuleb ümbermatmise ajal tagada säilmete väärikas kohtlemine. Kaitseministeeriumi arvates oli siiski tegu piinliku vahejuhtumiga, mis jääb ümbermatmisega seotud inimeste südametunnistusele. Riigiameti teatel tegeleb ümbermatmiste kooskõlastamisega Viimsis asuv Eesti Sõjamuuseum (ESM). Konkreetse Maardu matmise korraldas Aleksei Kozlov, kes tutvustas end sõjaajaloo ühenduse Vironia otsingurühma esindajana. Krediidiinfost on see MTÜ aga juba viis aastat tagasi kustutatud.

Maardu linnavalitsuse poolt lepinguliselt volitatud kalmistu haldaja Matusebüroo Kristin OÜ juhatuse liige Sven-Erik Nielsen sõnab samuti, et sõdurite jäänuste ümbermatmist korraldab linnavalitsus ise, ilma nende osaluseta. "Maardu linnavalitsus ei mata kunagi kedagi enda suva järgi. Seda teevad kodanikualgatuse korras erinevad mittetulundusühingud, kellele on eraldatud õigus sinna ümber matta sõjaohvrite säilmeid. Hauakaevamine on nende poolt organiseeritud ja tasutud. Meid on teavitatud," lisab Nielsen.

ESMi nõunik Peep Reisser ütleb, et Kozlov korraldas matmise kooskõlastatult Maardu linnavalitsusega, kes on Maardu kalmistu haldaja. "Matmisprotseduuridesse Eesti Sõjamuuseum ei sekku, kuigi ka meie arvates oleks mõistlik inimeste säilmed matta ikkagi teatud sügavusse, otseses mõttes maa alla. Järgmisel korral saadame neile kooskõlastusega vastava meeldetuletuse," märgib Reisser.

Maardu linnavalitsuse saadetud ja 11. mai kuupäeva kandvalt fotolt on näha, et kääbas on algsest tublisti madalam.