Viru hotelli algne toakujundus.Foto: Erakogu
Eesti uudised
15. mai 2017, 12:37

FOTOD | tagasi vanaisa disaini juurde I Viru hotell avastab algset identiteeti (1)

Eestis ja Nõukogude Liidus maamärgiks saanud Viru hotell on taasavastamas oma vahepeal kaotsi läinud algset identiteeti. Seda aitab tal teha tänaste hotellitubade sisekujundaja Ville Lausmäe, kelle vanaisa, Väino Tamm, oli hotelli algne sisearhitekt.

Viru otsib seoseid oma ajaloolise olemusega ja sisearhitekt Ville Lausmäe on aidanud  hotellil leida oma identiteedi alglugu. Sellega on alustatud tubadest ning Ville büroo on teinud hotellitoa standardkujunduse, millega ta räägib edasi oma vanaisa algset kujunduslugu. Ville büroo disainitud tube võib leida juba kokku kuuelt korruselt.

Viru hotelli algne toakujundus. Foto: Erakogu

"Me ei ole küll kujundanud Viru kui suure terviku avalikku nägu, ei fuajeed ega koridore, ainult kujundasime seda toatüüpi, seetõttu ei saa välja tuua meie praeguse ja vana kujunduse täielikke seoseid. Korrektne on öelda, et Viru on taasavastamas oma identiteeti ja teinud sellega alguse tubadest," selgitab Lausmäe. „See oli väga südantsoojendav, et Viru otsustas oma seosed üles otsida ja neid rakendada ning proovida vanast disainist võtta head ja panna see uuega kokku. Vahepeal on ta ju oma identiteediga tuuseldanud – eri aegade erinevad mõtted,“ räägib ta eri aegade eri omanike soovidest.

„Viru on paljude raputuste keskmes olnud – igal etapil tehakse jälle mingi osa hotellist uue näoga, kuid suuruse tõttu tervikuna ei tehta. Ja nüüd antakse nendele ruumidele seost ka välise küljega. Praegu on ju fuajee olnud üks ooper – täiesti seosetu, restoran teine ooper, toad kolmas. See pole halb, aga puudub seos oma ajaloo, linna ja asukohaga,“ rõõmustab arhitekt. Ta tuli oma bürooga nendele tagasimuutmistele innuga kaasa. Lausmäel, kes esindab oma väga paljude kolleegide mõttelaadi ongi hea meel, et initsiatiiv ja kompromiss tuli Viru enda poolt. 

Soome kogemused ja salatöö

Viru hotelli algne lugu koorub välja omanimelise koolkonna loonud - tunnustatud sisearhitekti ja õppejõu Väino Tamme algsest kujundusest, mille elemente tema lapselaps Ville Lausmäe on püüdnud oma uues kujunduses tagasi tuua. Praegust bürood 2007. aastast pidanud mees on sisekujundamise maailmaga puutunud kokku juba maast-madalast vanaisa abi ja innustusega.

Uued disainiideed sündisid Ville vanaisal Väino Tammel juba 60ndate lõpul toonase ERKI sisekujunduse kateedris, mis oli algselt rahvusromantistliku suunaga. Tal avanes 1967-68 õppejõuna võimalus sõita UNESCO stipendiumiga Soome õppima. Samuti ta sai seal ka salaja töötada ja importida uusi, avaliku ruumi lahendamise meetodikat ja ideid kodumaale. Tamme esimeseks tööks tagasi tulles oligi Viru hotell, mille tegijate meeskonna juhiks ta sai.

"Ta tõi oma reisilt siia kaasa värsket mõtlemist, kuidas asju projekteerida, kuidas ehitada. Tema Soome taust ja Soome ehitajate taust tegi selle, et siin ehitati midagi radikaalselt teist, mida varem ei olnud,“ viitab Ville oma vanaisa Soome-kogemusele. Kuna sisearhitekte oli siis piiratud ring, siis see mida Viru ehituse käigus õpiti ja tehti, kandus ka mujale.

Uute lahenduste esimene pääsuke

„Viru eristus ja oli oma aja kontekstis oma tumeda disainiga hubane. Ta oli uue disaini esimene pääsuke. See lõigi nn Tamme kooli, mille mõjud olid 80ndate lõpuni ja isegi siiamaani on see käekiri säilinud,“ ütleb Lausmäe ja usub, et need ideed võisid siis kanduda isegi mujale NLiitu edasi. „Siia ilmusid uued materjalid, uued ehitusvõtted, uued tooted, mida keegi polnud siin enne näinud. Kui hotell valmis sai, siis see töömaterjali näidised ja muu kola koliti praeguse EKA eelkäijasse. See oli siis väga oluline üliõpilastele,  kes said katsuda materjale, mida ei olnud Nõukogude ajal saada. Viru oli suur pauk, mille virvendust jätkus igale poole ja see tuli ringiga tagasi,“ räägib Lausmäe, kuidas uus disainipisik jõudis ka provintsi uutesse avalikesse ehitistesse.

Teiseks ütleb ta, et Viru oli modernistliku arhitektuuriloogika järgi maja seest ja väljast tervik– ka interjööris üritati elemente omavahel ühendada. Piiratud materjalide ja mõtlemisega Nõukogude ühiskonnas avardas töö Viruga maailmavaadet, sai teostada ideid, mis muidu oleks jäänud paberi peale. „Tihtipeale ei oska inimesed ka välja mõelda asju, mida nad ei ole varem näinud. Eesti sisearhitektide seltskond ju nägi siin uute asjade laineharjal, kuidas mujal maailmas ehitatakse.

„Arhitektuuriajaloolased on omal ajal olnud väga erutatud Viru arengute pärast, algselt ei pidanud ehitama kommertslikult, tulutoovalt kuid kui 90ndate algul Viru esimest korda renoveeriti ja vana pilt löödi segamini oli see väga paljudele pinnuks silmas. Muudatused olid tol hetkel vajalikud, kas nüüd tehti seda hästi või halvasti. See oli igatahes emotsioone põhjustav küsimus,“ sõnab ta.

Triibutuba Foto: Teet Malsroos

Viru hotell peab 5. maid oma kõige tähtsamaks tähtpäevaks, sest just sel päeval 45 aastat tagasi avati hotell ametlikult, kui toonane direktor Albert Šokman lõikas lindi läbi ning esimesed külalised saabusid hotelli. Külastajate käsutuses oli 516 uut hotellituba, praegu on Virus tube vähem - 423. Mainekas Briti väljaanne The Telegraph valis Viru hotelli 2016. aastal Eesti viie parima hotelli hulka.