Foto: Katharina Toomemets
Üritused
13. mai 2017, 18:49

TAKSOSÕIT KIIEVIS | Sõit on odav, kuid taksojuht võib näidata endast aluspesus pilte (6)

Olgugi, et Koidu ja Laura jaoks jäi Eurovisioni finaal kättesaamatuks on Õhtuleht veel endiselt Kiievis. Ukraina pealinnas on päris heaks transpordivahendiks metroo, kuid mitmete vahemaade puhul on hoopis otsem ja kiirem viis autosõit.

Kohalikud soovitavad tänaval taksode püüdmise asemel kasutada mobiilirakendust Uber, mis pidavat tavalistest taksodest lausa kolm-neli korda odavam olema. Muidugi ei saa Uberi hindu võrrelda metrooga. Metroopilet maksab 13 eurosenti, kuid ega Uberi sõit ka eriti palju kallim pole. Näiteks õnnestus meil esimesel päeval Kiievis kuidagi rakendusse sisestada vale aadress nii, et Eurovisioni toimumispaiga asemel, mis peaks olema linnulennult meie ööbimiskohast umbes 6 kilomeetri kaugusel, lõpetasime me hoopiski umbes 14 kilomeetri kaugusel võistluspaigast. Õnneks saime, hoolimata keelebarjäärist, taksojuhiga siiski ühisele keelele ning ta viis meid lõpuks ka õigesse kohta. Aega võttis kogu sõit natuke üle poole tunni ning arve oli 101 grivnat ehk umbes 3,5 eurot. Olgugi, et sedapuhku läksime kohale päris suure ringiga, võtnuks metroode ja bussidega selle vahemaa läbimine ajaliselt umbes tunni.

Üks miinus asja juures muidugi on – see, kui taksot tellides ütleb ta saabumisajaks 5 minutit, kuid tegelikkuses ootad autot lõpuks veerand tundi. Tipptunnil on hilinemine absoluutselt arusaadav, sest liiklus Kiievis on täiesti kohutav. Igas suunas on ummikud ning kõrvalteedelt pressivad autojuhid tuimade nägudega autodele vahele, seega tuleb alati hinge kinni hoida, et keegi avariid ei teeks. Ka turvavöödega kipuvad teinekord kehvad lood olema - vahel neid pole, mõnikord on küll rihm, kuid sel puudub klamber ning mõnikord on puudu auk, kuhu klamber pista. Üldiselt on autod aga mõnusad.

Kuna Eurovisioni halli ümbrus on Kiievis superturvatud, tekib sealgi liikluses suuri probleeme. Nii ei olnud üldse harvad juhused, kus istud taksos ja näed võistluspaika, kuid eesolevat ummikut vaadates tead, et sinna jõudmine võib võtta umbes pool tundi.

Nii kohalikud kui ka kõik teised, kes Kiievis varem taksoteenuseid kasutanud on, hoiatasid, et tänavalt ei tasu taksot haarata. Kolleegid rääkisid, et maksid näiteks viieminutilise sõidu eest 600 grivnat ehk 21 eurot. Käisime kaemas ka Ukraina ekspresident Janukovitši villat, mis asub Kiievi kesklinnast umbes 40 kilomeetrit väljas ning selle sõidu eest maksima pisut üle 182 grivna ehk umbes 7 eurot. 

Taksojuhid on aga omaette nähtus. Esimene juht, kellega sõitsime, oli tagaistme uksesahtlitesse pannud veepudelid, mida meile lahkesti pakkus. Lisaks oli tal autos ka kokakoolat ja komme, mida me samuti manustada saime. Kui üldiselt võtavad juhid inimese lihtsalt peale ja jutustada ei viitsi, siis päris mitmed on olnud ka väga jutukad. Nii kohtasime näiteks Jurit, kes kohe uuris, kust me pärit oleme ja kuuldes, et Eestist, teatas, et ka tema tädi on Eestis, Keilas elanud. Ühel õhtul kodu poole sõites rääkis aga silma järgi umbes 25aastane Igor, et tema on seitse kuud Hiinas elanud ja töötanud. Kui inglise keeles küsisime, mida ta seal tegi, teatas noormees: „Jõin ja käisin klubis!“ Vastuseks küsimusele, kellena noormees töötab, ütles ta et on sportlane. Seepeale koukis ta oma mobiiltelefonist välja ka peegliselfied, kus oma muskleid demonstreerib. Aluspükstes. Sihtpunkti jõudes uuris noormees aga, kas meil on talle ehk anda Eesti raha. Leidsime mõned punased eurosendid ning autojuht andis meile vastu ühegrivnase mündi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et erinevate mobiilirakenduste abil Kiievis taksoga sõitmist iseloomustavad sõnad odav ja kiire (olenevalt muidugi kellaajast), kuid teinekord tuleb auto peale saamiseks ikka päris tükk aega oodata.