Laura Eurovisioni kleidi autor Kristina Viirpalu: et me valge kleidi pärast finaali ei saanud, on kõige primitiivsem arvamus, mida ma kuulnud olen! (28)

Silmapaistva riietumisstiili poolest tuntud Laura Põldvere Eurovisioni punavaiba komplekt äratas tähelepanu nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eestlased kirusid, et punane vaip ja punane kleit ei sobi kokku ning üleüldse oli seelikul liiga pikk lõhik ning selle alt välkunud omamoodi nahast tripid täiesti liig, mis liig.

Body’st, seelikust, sukkadest ja trippidest koosnenud kostüümi autoriks on Kristina Viirpalu, kes tunnistab, et tegemist ei ole sugugi spetsiaalselt Eurovisioniks valminud komplektiga, vaid tegelikult oli Laura selle tema stuudiot külastades soetanud juba varem ning tegelikult seda ka juba ühel varasemal esinemisel kandnud. Muide, moekunstniku kodulehel asuvas veebipoes saab igaüks endalegi taolise komplekti kokku panna. Sarnaste sukkade eest tuleb välja käia 600 eurot, trippide eest veel umbes sama palju, tikitud body eest veidi üle 2000 ning punase seeliku eest veidi üle 1000 euro.

Arvamust, et komplekt liiga vulgaarne oleks olnud, ta ei jaga. “Seelik natukene välkus, aga see sobib väga hästi Laura iseloomu ja lavasarmiga. Eestlased on natukene liiga konservatiivsed,” tõdeb ta ja viitab asjaolule, et tegelikult mujal maailmas kannavad staarid punastel vaipadel oluliselt rohkem paljastavamaid rõivaid.

Kriitikanooltest ei jäänud puutumata aga ka Laura poolfinaalis kantud kleit, mida süüdistatakse liigses tagasihoidlikuses ning isegi ühes põhjuses, miks Eesti finaali ei pääsenud. Ka moekunstnik Ülle Suurhans-Pohjanheimo tunnistas Delfile antud mõne päeva taguses kommentaaris, et tegelikult oleks võinud valget kleiti kanda punasel vaibal ja punast laval, kuna see ärataks rohkem tähelepanu. Viirpalu aga peab sellist arvamust rumalaks. “See on kõige primitiivsem asi, mida ma kuulnud olen,” ütleb ta. Kindlasti ei mängi tema sõnul kleidi värvitoon mingit rolli selles, kas mingi riik saab finaali edasi või mitte. Veel räägib moekunstnik, et valge värvitoon ei olnud sugugi tema peale surutud, vaid Eesti eurotiimi idee. “Neil oli oma kontseptsioon olemas, kleit pidi täitma teatud ülesannet,” räägib ta. Märkimist väärib veel seegi, et kleit on tervenisti käsitöö ning keerukuse tõttu kulus selle valmimiseks kuu aega.