Laura ema Martina: kui Laura ja Koit "Eesti laulu" võitsid, kiljusin nii, nagu pole tükk aega kiljunud (56)

Laura on Eurovisionil teist korda ning ema Martina sõnab, et temalgi on see teine kord. "Ma ei mäleta päris täpselt neid emotsioone, mis mind valdasid, kui Laura esimest korda Eurovisionile läks. Ta oli nii nooruke, aga eks nad seal oma kambaga ringi trallitasid. Ärevus selle ees, mis saab ja tuleb, oli küll, aga kuna neid oli laval viis, oli see jagatud ärevus,“ sõnab Martina.

Tüdrukutebändi Suntribe toonase esituse kohta ütleb ta, et see oli võrreldes teiste kogenumate lauljatega kindlasti natuke konarlik. "Samas oli seal nooruslikku särtsu, mis ilmselt Eesti publiku meeldis. Miks neid muidu välja valiti. Laval oligi nooruse särtsu ja suur sünergia, kuid eurolava jaoks jäi esitus nõrgaks.“

Martina ise andunud eurofänn ei ole. "Kõiki poolfinaale pole ma kindlasti vaadanud, kuid sõpruskonnas on meil ikka olnud komme finaaliõhtul kokku saada, õhtust süüa ja saadet vaadata.“ Siis elabki ta kaasa, kuid kõiki lugusid enne läbi ei kuula ja poolfinaale läbi ei vaata. "Eestile elan ma ikka alati kaasa, pole isegi vahet, mis lauluga võistlema minnakse.“

Laura ema jõudis Kiievisse tütrele kaasa elama täna. "Tore on ju ikka oma lapse tegemistele kaasa elada. Meil on alati seda perekonnas tehtud, see on normaalne.“ Martina muigab, et tal ei ole isegi parima tahtmise juures tänavu kohaletulemisest pääsu. "Koidul on seal selline plejaad kohal, et me peame Laurale kohapeale kaasa elama tulema ja saalist positiivset energiat saatma,“ räägib Martina, kes tuleb kohale elukaaslasega. "See poleks väga hea, kui ma ei tuleks,“ muigab ta heatahtlikult.

Pole mingi saladus, et Laura on Eesti eurolauluvalimistel korduvalt napilt võidust ilma jäänud. Martina tõdeb, et see on alati olnud kurb, aga ega pole midagi teha. "Kahjutunne ongi kõige suurem. Ka sel aastal oli ju suur oht, et nad Koiduga jäävad teiseks. Ka superfinaali pääsemine polnud kindel. Kui kolm viimast oli valitud, kartsin ma väga, et nad jäävad teiseks ja see saatus jääb kummitama.“

Kui Laura ja Koit võitjatena välja kuulutati, oli Martina väga üllatunud. "Ma olin saalis, üleval loožis. Ma arvan, et see oli mu üks viimase aja kõvemaid kiljumisi ja suuremaid kaasaelamisi. Võit oli tõesti ülev moment!“ Martina ütleb, et Koit ja Laura olid võidu ära teeninud. Samamoodi mõtleb ta ka siis, kui astub kõrvale tõsiasjast, et on Laura ema. "Nad on mõlemad väga kogenud. Koidust rääkimata, kes on väga hea laulja. Ja nad olid selle võidu mõlemad ära teeninud.“

Laura ja Koit on öelnud, et neil on Kiievis nii meeletult kiire, et vahepeal ei jõua süüagi. Laura ema sõnab, et tütar on tallegi seda öelnud ning ema ei ole hakanud peale pressima, et nad peaksid pidevalt kontaktis olema. "Ajakirjandus on tänapäeval nii kiire, et kajastab asju kiiremini, kui nad ise rääkida jõuavad,“ naerab ta.

"Päris nii tõesti pole, et räägiksime igal õhtul tund aega sellest, mis päeva jooksul toimus.“ Martina ütleb, et eks Laural on Kiievis vaja ka oma aega. "Mina võtan teda ikka oma lapsena, mitte ei ela kaasa tema staarielule. Kõigepealt on ta siiski minu laps.“

Laura ja Koidu võistluslugu „Verona“ hakkab Martina sõnul talle aina enam meeldima. "Sveni laulud jäävad kohe meelde ja saad aru, et see on tema käekiri. Selle loo erinevad versioonid on väga põnevad ja itaaliakeelne on muidugi kõige ägedam!“ Martinal on kahju, et see Kiievis esitusele ei tule, kuid ju pole õige koht. "Nad on ise nii kogenud kombinatsioon ja see mõjub laval ülihästi. Ma ei kujutaks ettegi praegu, et kumbki neist kellegi teisega esineks.“

Koidu kohta ütleb Martina seda, et ta ei mäleta küll, et Laura nooremas eas Koitu fännanud oleks, kuid teab, et Laura on väga õnnelik, et saab Koiduga koos laulda. "Olen kuulnud, et nad on ka kümme aastat tagasi koos laulnud. Seda küll polnud, et Laural Koidu pilt seinal oleks olnud, ta fännas pigem Maarja-Liis Ilusat.“

Palvele iseloomustada Laurat muusiku ja inimesena, ütleb ema, et need kaks käivad koos. "Selline, nagu ta on inimesena, on ta ka muusikuna. Läbi elu on ta püüelnud perfektsionismi poole. Ta ei mõtle, et on ühel hetkel valmis, pidev areng on tema jaoks oluline,“ räägib Martina, et Laura on kogu elu edasi rühkinud, et veelgi paremaks saada.

"Ta on teinud erinevaid muusikažanre ja pole ühte kohta pidama jäänud. Aastaid tagasi ütles üks päris tuntud Eesti laulja, et kui ta lõpetab Otsa-kooli ära, on ta valmis laulja. Sellist asja ei ole olemas – sa pole kunagi valmis laulja.“

Martina on tütrele kaasa andnud sooja sisemist energiat ning on piltidelt näinud, et Laura kannab üht elevantidega sõrmust, mille ema talle kunagi Ameerikasse õppima minnes kaasa andis. Laura ise on öelnud, et see ongi tema talisman. Mida soovib ema aga tütrele Eurovisioni teiseks poolfinaaliks?

"Kindlasti külma närvi ja seda, et neil oleks enne lavaleminekut aega ka enda jaoks, et mõtteid koguda ja endast maksimum anda. Ja kindlasti, et neil oleks aega mõelda laulu sõnumile, mida nad tahavad rahvale edasi anda – siis jõuab see õigesse kohta ja kõigi südametesse.“