Tele

Vene rahvusest neiu selgitab, miks tähistatakse 9. maid: venelaste jaoks ei ole see poliitika päev, vaid võidupüha - lõpp fašismile! (56)

Televeeb, 9. mai 2017 19:55
Foto: kuvatõmmis/ERR
9. mai lõhestab siiani eestlasi ja venelasi. Üsna suur hulk inimesi Eestis tähistab sel päeval Teise maailmasõja lõppu, kuid on hulk inimesi, kes ütlevad, et see päev ei vääri tähistamist, vaid see on okupatsiooni algus. “Ringvaates” käis rääkimas sellest, mis tähendab tema jaoks 9. mai vene rahvusest neiu Marissa Laine, kelle sõnul ei ole 9. mai absoluutselt poliitika päev ning propagandat teevad hoopis poliitikud ja meedia. 

Laine on lapsepõlvest alates 9. maid tähistanud ning ka tänavu käis ta Pronkssõduri juurde lilli viimas. “Sellel päeval ei kata keegi lauda, vaid on kombeks viia lilled Pronkssõduri juurde, ma usun, et kõigis suuremates linnades on mälestamiskohad olemas ja seda teemegi,” selgitas neiu tava lähemalt.

Samal teemal

Siiski ei arva ta, et 9. mai on propaganda või poliitikaga seotud päev, venelased vaid tähistavad Teise maailmasõja lõppu.

“Tegemist ei ole absoluutselt poliitikaga. 9. mai venelaste jaoks ei ole absoluutselt poliitika päev, see on võidupüha, mitte selles mõttes, et algas okupatsioon, vaid see oli lõpp fašismi võimule,” ütles ta. “Propagandat ma usun, et teevad meediakanalid, seda teevad meie poliitikud, aga inimeste meeles on ikka midagi muud. Vaevalt, et leidub mõni perekond Euroopas või Venemaal, kes võiks öelda, et Teine maailmasõda on neist mööda läinud. Igas perekonnas vähemalt üks inimene on seal hukkunud. Kindlasti ei saa seda unustada,” sõnas ta, lisades, et ka tema enda üks sugulane hukkus sõjas. 

Tavaks on saanud lillede viimine Pronkssõduri juurde. Laine sõnul viib lilli iga inimene erineva eesmärgiga.

“Ma arvan, et see on igal inimesel oma arvamus ja oma tunded. Mina tunnen uhkust selle üle, et minu vanemad, mitte, et nad osalisesid selles sõjas, vaid nendel oli kindel eesmärk, et nad tahavad väga rahulikku ja vaba tulevikku oma laste ja lastelaste jaoks. See õnnestus nendel. See kuidas poliitika ja poliitiline maastik oli pärast Teist maailmasõda, see on juba teine asi. Aga seda ei otsustanud tavalised inimesed, vaid politiikud. Mina tavalise inimesena lähen sinna teise eesmärgiga,” rääkis ta. “Igas perekonnas on oma lugu, kasvatus. Minu tutvumisringkonnas on kombeks võetud lillede toomist, aga mitte päris tähistamist. Me tõesti võtame lilled, käime seal sõpradega.”

9. mail ei mõtle neiu sellele, mis sai pärast seda kuupäeva Eesti riigist. “Tegelikult see on väga tõsine teema, aga 9. mail miks ma toon lilled sinna, eesmärk on hoopis teine,” kinnitas ta. 

Laine on 27-aastane ja sündinud Narvas. Juba põhikooli ajal käis ta paari sõbrannaga Narvas elavatele sõjaveteranidele tol päeval kingitusi viimas. “Meil olid šokolaadid, kommikarbid, lilled ja laste poolt joonistatud kaartid. Me viisime need veteranidele, võtsime kaasa klassikaaslasi, neli sõbrannat käisid minuga koos. See oli tõesti väga meeldiv nende eakate ja veteranide jaoks. Nende jaoks on see päev midagi suuremat ja tähtsamat kui sünnipäev,” rääkis neiu.

Neiu sõnul vastuolu Eesti ühiskonnas või viha 9. maid tähistavate venelaste vastu päris elus ei esine, kuid meedias küll.

“Ma teen mingisuguse meediaallika lahti või kuulan raadiost kuidas esinevad mõned poliitikud, kes teevad tõesti seda propagandat, või loen kuskil Delfis või Postimehes kommentaare, aga kõik on anonüümsed ju. Seal ma tõesti tunnen, et mingi väga suur vastuolu on ühiskonnas olemas. Aga kui ma suhtlen Eesti päritolu inimestega näost-näkku ma seda ei tunne. Võib-olla nad räägivad ausalt, et jah, see mis pärast Teist maailmasõda juhtus meie riigiga, on ebameeldiv,” sõnas ta.

“Mina olen Eestis sündinud, kindlasti, kui ma oleks tahtnud, oleks ma ammu kolinud Venemaale. Selline võimalus on kõikidel olemas, praegu meil põhimõtteliselt piire pole. Aga ma olen siin ja siia ma jään ja kindlasti ma ei hakka siin Nõukogude lippu lehvitama, aga palun austust sellele, et sõjas hukkusid minu sugulased,” ütles Laine.

Neiu sõnul tähistab ta kindlasti ka 24. veebruari. “Väga ilus ja sümboolne traditsioon, mulle väga meeldib, kindlasti alati sinimustvalged lindikesed on peal,” kinnitas ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee