Ameeriklased eestlaste “Novembrist”: “See on ju kapitalism, mitte eestlaste ahnus!” (4)

“Eesti vastuvõtus oli valdav võrdlus raamatu ja filmi vahel. Paljud asjad on siin enesestmõistetavad – teema, tegelased jne. Võib-olla selle filmi tervik avanebki paremini võõrale silmale,” kõrvutab Sarnet siinseid ja ookeanitaguseid reaktsioone.

Eesti-Hollandi-Poola koostööfilm “November“ linastus mainekal Tribeca filmifestivalil esmaspäeval, 24. aprillil. Kuid juba enne selle ametlikku rahvusvahelist esilinastust, viis minutit pärast pressiseanssi, teatas filmilevitaja Oscilloscope Laboratories, et soovib “Novembrit“ Põhja-Ameerika kinodes näidata.

“Nad võtsid minuga ühendust juba kuu enne festivali, aga ma tahtsin, et nad vaataksid filmi kinolinalt, mitte arvutiekraanilt,” meenutab filmi produtsent Katrin Kissa. “Levifirma ütles, et see film esindab kõike, mida nad ühes filmis otsivad, ja et see on üks kõige unikaalsemaid ja hämmastavamaid filme, mida nad on üle hulga aja näinud.”

Lavastaja Sarnet suhtub kiiduavaldustesse ettevaatlikkusega: “Ma olin esimest korda Ameerikas ja see üliavatus ja ülivõrdelisus oli mulle üllatav, kuigi ma olin sellest kuulnud. Nii et positiivne tagasiside võis tuleneda ameerikalikust käitumisviisist, räägib minus umbusklik, negatiivne eestlane.”

Filmiblogi The Film Experience kõrvutas kratiga avastseeni ingmarbergmaniliku tõlgendusega Looney Tunesist. Kõige eredamalt jäi Sarnetile meelde ajakirja Rolling Stone arvustus tükis fraasiga: “beautiful and weird as fuck”. Kui üritada seda eesti keelde tõlkida, võiks see kõlada: “neetult ilus ja imelik”.

“Imetleti ka, et meil polegi justkui mingeid reegleid,” märgib režissöör. “Meie ise ei oska nii vaadata, et sama puutumatu, nagu meie loodus, on ka meie vaimne ruum. Meie kultuuris polegi suuri, määravaid reegleid ja väga hea, et pole. Nii meeldis ka filmis mõnele rohkem algus ja kratid ja ei meeldinud loo aeglane kulg. Teisele jälle meeldis lõpp ja see, et võid minna iga kaadriga sügavamale ja sügavamale. Kellele kristlus, kellele paganlus. Igale maitsele midagi.”

Koos Sarneti ja Kissaga olid New Yorgis ka peaosatäitjad Rea Lest ja Jörgen Liik. Festivalinädal päädis nelikule auhinnagalaga, kus neile anti üle parima kaameratöö auhind mitteameerika filmide arvestuses.

“Kui nägin, et on olemas auhinnakategooria “best cinematography”, siis käis mul peast läbi küll, et äkki, mine tea. Sest see film on väga visuaalne,” tunnistab Sarnet, et väikest lootust ta hellitas. “Olen väga tänulik [operaator] Mart Tanielile, et ta nii palju pühendus, katsetada ja riskida julges. See on ka tunnustus kogu meeskonnale – eriskummalised näitlejad, grimm, kostüüm, kunstnikutöö, perfektne produktsioon ja muidugi Kivirähki hullumeelsed sündmused.”

Sarnet meenutab, et tseremoonia jaoks pakkus festival neile juuksurit ja meigiteenust. “See lisas elevust, kuigi riietus ei olnud smoking. “Soovitan teil olla stiilne”, oli dresskoodi vihje. Nii me käitusimegi,” sõnab lavastaja, kes kandis punasel vaibal triiksärki ja viigipükse. Näitlejad tõmbasid aga üll mantlid.

Kissa sõnul lisas tseremooniale vahetut rõõmu see, et Tribeca hoidis kõiki võitjaid teadmatuses. “Kui Rainer auhinna eest tänukõnet pidas, oli ta tõeline meelelahutaja. Ühele saalisolijale mõjus ta lausa nii võimsalt, et too oli kindel, et Rainer sai parima meesosatäitja preemia. Tuli pärast Rainerit selle eest õnnitlema,” muheleb produtsent.

“Raineri päevad olid tihedalt täis nii intervjuusid kui ka kohtumisi vaatajatega,” räägib Kissa. “Tribeca oli “Novembri” maailmaesilinastuse jaoks ideaalne koht, sest nüüd filmist kirjutatakse, räägitakse ja paljud teised festivalid tahavad seda oma programmidesse.” Festivalipakkumisi ei tohi aga enne avalikustada, kui festivalid ise oma programmid avalikuks teevad.

Ka sellest, kui mitmetes kinosid ja millistes USA piirkondades “November” aasta lõpus linastub, on vara rääkida. “Oscilloscope töötab iga filmi puhul levi jaoks välja erilahenduse. Milline see Novembri jaoks saab olema ning millal on parim aeg selle kinolevi alguseks, see selgub mõnede järgnevate kuude jooksul,” lausub Kissa.

Veebruaris Eesti vaatajate ette jõudnud filmi saab selle nädala reedest Telia videolaenutuse kaudu vaadata ka kodus telerite ees.

Tribeca festivalil on Eesti filmidest varem näidatud Ilmar Raagi draamat “Ma ei tule tagasi”, mis pälvis seal 2014. aastal Nora Ephroni žürii eripreemia, ning Kadri Kõusaare “Ema”, mis linastus võistlusprogrammis mullu.