REPORTAAŽ KIIEVI EUROKLUBI PEOLT: tuumakatastroofi järgi nime saanud shotid ja vallatud tantsunumbrid
Euroklubi maine on pigem vikerkaarevärviline: seal pidutsevatest inimestest suur hulk on omasooiharad meesterahvad, kes end seal vabalt tunda saavad. Vabalt tunnevad end seal aga ka ülejäänud pidutsejad, keda on vähemalt sama paljudest rahvustest kui Eurovisionil osalejaid.
Tänase Euroklubi peo korraldas Iisraeli meeskond. Iisraeli peo peaesinejaks reklaamiti välja meie Koit ja Laura. Nende esindaja Mart Normet ütles aga täna Õhtulehele, et Eesti laulurästad otsustasid õhtu vabaks võtta ning puhata. Eks ikka selleks, et neljapäeval teises poolfinaalis esinedes tippvormis olla.
Iisraeli pidu möödus mõnusalt ja viisakalt. Võrreldes tavaliste ööklubi diskodega oli põrandad puhtad ja tantsuplatsil ei kleepunud taldupidi põrandalaudade külge kinni. Põrandate puhtuse eest hoolitsesid terve õhtu vältel koristajatädid, kes usinasti moppidel käia lasksid. Kui mõni tantsuhoos piduline juhtus mopile otsa koperdama, vabandas ta kohe koristaja ees ning too naeratas vastu.
Ka mitmekorruselises Euroklubis möllajate turvalisuse eest on hästi hoolt kantud: klubisse sisenemiseks kontrollitakse kaelakaarte ning läbima peab lennujaama turvakontrolli meenutava protseduuri, kus kott valgustatakse läbi ning pidutseja ise peab kõndima läbi turvavärava.
Baarmanidel oli aga väga intensiivne töö-öö: Eurovisioni rahvas oli nagu kuu aega kõrbes matkanud ning siis lõpuks janusena kaevule jõudnud. Baarmanide käed käisid aga piisavalt kiiresti, et kõikide liivamerel rännanute janu kustutada. Olgu siinkohal öeldud, et lauluõli sai baarist vägagi soodsa hinna eest: traditsiooniline rumm ja koola maksis kolm eurot ja viiskümmend senti, õlle sai kätte umbes kahe euroga.
Lisaks tavapärastele rummkooladele ja õlledele pakuti klubis ka väga põnevate nimedega shotte - endanimelised joogid olid saanud 2004. aastal võitnud Ruslana ja 2016. aastal Ukrainale võidu toonud Jamala. Menüüs oli ka tuumakatastroofi järgi nime saanud keelekaste nimega Tšernobõl. Neljanda shotina oli valikus Ukraina eurolauliku Verka Serdutška nimeline. Mäletatavasti on tegu mehega, kes lõi 2007. aastal laineid, meenutades fooliumis kanawrappi.
Euroklubi hoones saavad pidutsejad korruste vahel liikuda eskalaatoritega. Vähemalt meie jaoks oli see midagi uut.
Diskosaali ääristasid rõdud, kuhu ajakirjanikel asja polnud - sinna pääses ainult delegatsiooni kaelakaartidega, mida meile ei jagatud. Pressil oli aga oma ruum, mis oli äärmiselt askeetlik - sinna oli püsti pandud üks teler, mis ei töötanud, ning mõned tumbad ja üks diivanike. Ajakirjanikud eelistasid seal miskipärast enamasti ninapidi telefonides istuda (ilmselt seepärast, et euroklubis oli tasuta traadita internet, mida Kiievis eriti palju ei kohta).
Esimest korda põrkasime kokku ka välismaiste Eesti fännidega.
Kommentaarid (0)