Üritused

REPORTAAŽ KIIEVI EUROKLUBI PEOLT: tuumakatastroofi järgi nime saanud shotid ja vallatud tantsunumbrid 

Geidi Raud, Katharina Toomemets, Kiiev, 9. mai 2017, 03:10
FEIL: Laura ja Koidu suure tiraažiga peoreklaami ilmestas trükiviga ja Laurast sai Laur. Iisrael, mis värk on?Foto: Geidi Raud
Eurovisioni delegatsioonidele, ajakirjanikele ja teistele kaelakaardi omanikele mõeldud Euroklubis polnud täna ühtegi märki, mis viitaks sinisele esmaspäevale – pidu oli kui pulm. Olgugi, et geipulm.

Euroklubi maine on pigem vikerkaarevärviline: seal pidutsevatest inimestest suur hulk on omasooiharad meesterahvad, kes end seal vabalt tunda saavad. Vabalt tunnevad end seal aga ka ülejäänud pidutsejad, keda on vähemalt sama paljudest rahvustest kui Eurovisionil osalejaid. 

Foto: Katharina Toomemets

Tänase Euroklubi peo korraldas Iisraeli meeskond. Iisraeli peo peaesinejaks reklaamiti välja meie Koit ja Laura. Nende esindaja Mart Normet ütles aga täna Õhtulehele, et Eesti laulurästad otsustasid õhtu vabaks võtta ning puhata. Eks ikka selleks, et neljapäeval teises poolfinaalis esinedes tippvormis olla.

FEIL: Laura ja Koidu suure tiraažiga peoreklaami ilmestas trükiviga ja Laurast sai Laur. Iisrael, mis värk on?Foto: Geidi Raud

Iisraeli pidu möödus mõnusalt ja viisakalt. Võrreldes tavaliste ööklubi diskodega oli põrandad puhtad ja tantsuplatsil ei kleepunud taldupidi põrandalaudade külge kinni. Põrandate puhtuse eest hoolitsesid terve õhtu vältel koristajatädid, kes usinasti moppidel käia lasksid. Kui mõni tantsuhoos piduline juhtus mopile otsa koperdama, vabandas ta kohe koristaja ees ning too naeratas vastu.

Ka mitmekorruselises Euroklubis möllajate turvalisuse eest on hästi hoolt kantud: klubisse sisenemiseks kontrollitakse kaelakaarte ning läbima peab lennujaama turvakontrolli meenutava protseduuri, kus kott valgustatakse läbi ning pidutseja ise peab kõndima läbi turvavärava. 

Foto: Geidi Raud

Baarmanidel oli aga väga intensiivne töö-öö: Eurovisioni rahvas oli nagu kuu aega kõrbes matkanud ning siis lõpuks janusena kaevule jõudnud. Baarmanide käed käisid aga piisavalt kiiresti, et kõikide liivamerel rännanute janu kustutada. Olgu siinkohal öeldud, et lauluõli sai baarist vägagi soodsa hinna eest: traditsiooniline rumm ja koola maksis kolm eurot ja viiskümmend senti, õlle sai kätte umbes kahe euroga. 

Foto: Geidi Raud
Foto: Katharina Toomemets

Euroklubi hoones saavad pidutsejad korruste vahel liikuda eskalaatoritega. Vähemalt meie jaoks oli see midagi uut.

Foto: Geidi Raud

Diskosaali ääristasid rõdud, kuhu ajakirjanikel asja polnud - sinna pääses ainult delegatsiooni kaelakaartidega, mida meile ei jagatud. Pressil oli aga oma ruum, mis oli äärmiselt askeetlik - sinna oli püsti pandud üks teler, mis ei töötanud, ning mõned tumbad ja üks diivanike. Ajakirjanikud eelistasid seal miskipärast enamasti ninapidi telefonides istuda (ilmselt seepärast, et euroklubis oli tasuta traadita internet, mida Kiievis eriti palju ei kohta). 

Foto: Katharina Toomemets

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee