ASTROFÜÜSIK: inimkonnal on aega Maal elada vaid sada aastat (90)

Stephen Hawkingi (75) mõtteid jälgitakse maailmas väga tähelepanelikult, sest ta on kindlasti pärast Albert Einsteini kuulsaim füüsik maailmas. Astrofüüsiku sõnul võivad meie koduplaneedi Maa muuta elamiskõlbmatuks kliimamuutused, kokkupõrked asteroididega, epideemiad ja elanikkonna kasv. 

Ohtlik tehisintellekt 

Suur oht peitub ka kiires tehis­intellekti arengus. Hawkingi arvates arenevad tehnoloogiad nii kiiresti, et inimteadvus jääb neist lihtsalt maha. Seetõttu ei ole välistatud, et ühel heal päeval väljuvad masinad inimeste kontrolli alt ja päästavad valla tuuma- või biosõja, mis hävitab kogu inimkonna.

Kuigi keegi ei tea, millal täpselt ja kuidas inimkond või kogu meie koduplaneet Maa kaob, juhtub see kosmoses kehtivate seaduste tõttu kunagi kindlasti. Maailmalõpp võib tabada meid aga täiesti ootamatult ja süüdi võivad olla inimesed.

"Olen veendunud, et elame inimkonna ajaloo kõige ohtlikumal ajal ja inimkonna püsimajäämiseks on vaja olulisi otsuseid," rõhutas geeniuseks peetav Briti astrofüüsik Stephen Hawking mullu novembris Oxfordis peetud ettekandes.

Oluliste otsuste all peab Hawking silmas suuremat panustamist kosmose koloniseerimisse. "Meil tuleb tõsiselt arendada kosmoseprogramme. Inimkonnal pole ilma maailmaruumi uurimiseta tulevikku," rõhutas ta Oxfordis. 

Esimesena tuleb koloniseerida Marss 

Suure eesmärgina näeb Hawking Maa-sarnase planeedi leidmist mõne teise tähe ümber ja sinna elama asumist. Kui elatakse ainult Maal, siis mida aeg edasi, seda suuremaks muutub oht, et katastroof hävitab elu meie koduplaneedil. Esimese sammuna Maalt lahkumiseks tuleks rajada Marsile end ise varustada suutev koloonia.

Hawking toetab ka plaane saata mehitamata minikosmoselaevad laserkiirte abil valgusaastate kaugusel asuvate tähtede juurde. Ühe eesmärgina on välja pakutud 4,3 valgusaasta kaugusel asuvat Alpha Centauri tähesüsteemi. Sealse tähe Proxima Centauri ümber tiirleb umbes Maa-suurune planeet, kus võib leiduda voolavat vett, selgus mullu augustis tänu Prantsuse astronoomide tööle. Tehnoloogia lubab kosmoselaeva sinna lennutada 30 000 aastaga, laserkiirte abil kestaks lend vaid 20 aastat.

Väärib tähelepanu, et Hawking on muutunud Maa tuleviku suhtes olulisemalt pessimistlikumaks. Mullu jaanuaris arvas ta, et inimkonnal tuleb uus elupaik leida järgneva 1000–10 000 aastaga, novembris andis ta aega kuni 1000 aastat ja eeloleval suvel eetrisse tulevas BBC dokumentaalfilmis "Expedition New Earth" ("Ekspeditsioon uuele Maale") räägib Hawking vaid saja aasta pikkusest armuajast.

Tänavu märtsis kinnitas Hawking, et soovib endiselt ka ise kogeda kosmoselendu, kuhu Richard Branson teda on kutsunud. Astrofüüsiku sõnul teeks see lend ta õnnelikuks. Teatavasti diagnoosisid arstid 21aastasel Stephen Hawkingil ravimatu närvihaiguse ja arvasid, et surm saabub juba mõne aasta pärast. Kõigi ennustuste kiuste elab Stephen Hawking ja sai 8. jaanuaril 75aastaseks. Haigus on võtnud liikumis- ja kõnevõime, kuid teadlane liigub ratastoolis ja suhtleb avalikkusega arvuti juhitud kõnesüntesaatori abil.