HIILGEAEG: “Kare aeg oli meile kahtlemata kõige edukam,” möönab Heini ja muigab, et nii suure koosseisuga, kus on mitu trummarit ja klahvpillimängijat, täna ära ei elaks. 1986. aasta fotol on (vasakult) Sven Himma, Roland Rand, Kalev Aas, Kare Kauks, Heini Vaikmaa, Raul Arras ja Kristjan Kirme.Foto: Tiit Koha / filmiarhiiv
Kais Allkivi 6. mai 2017 04:00
„Olin pikalt kindel, et Mahavok enam kunagi kokku ei tule,“ tunnistab helilooja Heini Vaikmaa. Üheksa aasta eest puhus ta vahepeal 15 aastat pausi pidanud bändile siiski uue elu sisse. Selleks ajendas teda muuhulgas ilmutuslik unenägu: „Nägin, et esineme Padise kloostris, rahvas tõuseb kui kõik see mees püsti ja plaksutab.“

„Olin pikalt kindel, et Mahavok enam kunagi kokku ei tule,“ tunnistab helilooja Heini Vaikmaa. Üheksa aasta eest puhus ta vahepeal 15 aastat pausi pidanud bändile siiski uue elu sisse. Selleks ajendas teda muuhulgas ilmutuslik unenägu: „Nägin, et esineme Padise kloostris, rahvas tõuseb kui kõik see mees püsti ja plaksutab.“

Vaibumisi ja taastulekuid on 80ndate menuansamblil olnud mitu, ent tuumik on siiani sama – Vaikmaa, Kalev Aas ja Raul Arras.

Kuigi esimesest ülesastumisest Mahavoki nime all on möödas 35 aastat, ulatub kitarrist Heini, klahvpillimängija Kalevi ja bassimees Rauli koos musitseerimine juba 43 aasta taha. 1974. aastasse, kui Padiselt pärit Heini, kes pidi algul astuma Viljandi Kultuurikooli, otsustas kooliteed jätkata kodule lähemal Tallinnas ja sattus Kopli kooli.

Edasi lugemiseks: