PÜSTIJALAKOOMIK TIGRAN GEVORKJAN: selliseid lugusid nagu mina ei saa rääkida keegi teine (9)

"Mulle on palju tuldud ligi ja öeldud, et sa teed ju oma isa nalju. Ma vastan siis, et ei, tropp, need pole mu isa naljad! Ma teen läbi oma perekonna lausete omaenda nalju. Mul on kahju, et sul sellist isa pole, kellest saaks mingit nalja luua. Su isa tuleb koju, võtab mantli seljast, paneb kappi, istub teleka ette, sööb taldrikul olevad munad ära ja vajub siruli. Minu isa tuleb tuppa ja küsib, miks nõud on pesemata?! Mul oli selline elu lihtsalt, et pidin 18. eluaastani igal õhtul kell kaheksa toas olema. Kui ma sellest ei räägiks, siis millest küll?" räägib Tigran.

Mees polnud veel aastanegi, kui tema Armeenia perekond sealsete keeruliste olude tõttu Eestisse elama tuli. Tigrani isa oli nõukogude ajal lootustandev trekirattur, käies Armeeniast siinsel Velotrekil rinda pistmas suurkujudega nagu Aavo Pikkuus. Esmalt leidis oma tee Eestisse aga Tigrani onu, kes alustas siin oma õpinguid kirurgiks. Hiljem lendas Eestisse kogu tema perekond. Tigran, tema kolm vanemat venda, ema ja isa saabusid Maarjamaa pinnale täpselt päev pärast Eesti taasiseseisvumist. "See oli koht, kuhu saime tulla, sest meil oli keegi lähedane siin ees. Tulime siia, kaasas olid vaid seljasolevad riided. Meil oli algul Paides ikka väga raske. Aga see on mõnus väike linnake, kus inimesed on hästi toredad ja võtsid meid vastu ja aitasid. Saime ruttu jalule," räägib Tigran. "Ma võin olla küll humorist, ent olen elus näinud ka väga tõsiseid situatsioone, kus asi on olnud naljast kaugel. Läbi selle olen aru saanud, et pigem tuleb teha nalja kui mingit kurba värki," lisab ta. Nii viskabki Tigran enamasti nalja enda elust ja perekonnast. Poliitikute ja ühiskonnakriitiliste teemade üle killu rebimine pole tema meelest kuigi originaalne. See eristabki teda laiemas laastus ka paljudest teistest ametivendadest. Kord käis noormees esinemas üritusel, kus kõik tosin koomikut viskasid nalju Edgar Savisaarest. Tigranil on aga värvikas perekond, mis annab talle ainest tema enda naljades. "Selliseid lugusid nagu mina ei saa keegi teine rääkida. Mitte kunagi!" sõnab ta.

Iseenda üle naermise kunst

"Kõikidel koomikutel on erinev vaatepilt. Sa naerad kõige rohkem, kui koomik teeb iseenda üle nalja. Seda, kui artist saab haiget, on kõige humoorikam vaadata. Kõik need, kes teevad nalja millegi muu üle, näitavad minu silmis, et ei suudeta enda üle naerda ja nii kaugele minna. Kui ma teen laval enda üle nalja, näen, kuidas inimesed naeravad. Aplaus on kõige jõhkram asi, mida võid saada. Ma armastan publikut selle eest. See annab sellise paugu tagasi, et lähed järgmisesse teemasse veel jõulisemalt sisse. Enda üle naermine ja nalja tegemine on raske - see töötab väga hästi, ent paljud ei suuda seda. Mõni vend teeb nalja enda üle ja ei tea, kuidas pärast enam olla. Mina teen nalja enda üle, astun uksest välja ja olen ikka nina taevas!" sõnab ta enesekindlalt.

Kildu armastas Tigran visata juba lapsepõlves. Liikudes seltskonnas, kus ümberringi vaid tõsised eestlased, oli ju tarvis jääd sulatada. Juba toona vihjati noormehele, et ehk peaks ta näitlejana leiba teenima. "Aga Paidest välja saada pole nii kerge," nendib ta. Tigran on elanud poolteist aastat oma täiskasvanuelust Austraalias. Kängurumaalt naastes asus noormees tööle isa autoremonditöökojas. "Mul viskas sellest üle. Ma ei tahtnud teha seda tööd, mida mu isa tegi. Nägin, kui palju see inimene kannatas. See on mustade käte töö - tuled töölt koju ja õlad valutavad. Tahtsin teha seda, mis mulle endale meeldib, mida oskan ja tahan teha," räägib ta. Sooviga teha huumorivärki pöördus ta Mirka Artistide Agentuuri poole. Sealt sai ta konkreetse ülesande kirjutada 15-minutiline skript ja minna esinema Viru hotelli sviidis toimuvale asutuse jõulupeole. "Ma ei lihtsalt ei läinud. Ja ei kirjutanud midagi vastu ka," muigab ta. Aasta hiljem oli Tigranil arakslöömise tõttu niivõrd häbi, et saatis ettevõttele kolme A4 pikkuse vabanduskirja. Seepeale suunati teda otse Comedy Estonia asutaja Louis Zezerani jutule.

Oma lavadebüüdi tegi noormees aastal 2014. Paidest saabus talle kaasa elama neli autotäit inimesi. Tigranil läks väga hästi. "Tulin lavalt ja Louis küsis, kas saaksin sama asja teha inglise keeles homme ja ülehomme Soomes ja Lätis. Ütlesin talle, et rahunegu maha. See oli mu esimene kuradi etteaste. Aga niimoodi hakkas asi liikuma," räägib ta. Comedy Estonia ridades jätkas ta umbes aasta. Edasi liikus ta üritustesarja Fopaa ridadesse.

Igal koomikul on oma piir

"Eestlast on väga raske naerma ajada. Nüüd on see minu jaoks kerge. Aga eestlaste puhul peab olema hästi ettevaatlik sellega, mida räägid," sõnab Tigran. Nii tasub enne naljade rääkimist arvestada ümbritsevat keskkonda. Roppused, muide, lähevad rahvale Tigrani sõnul küllaltki hästi peale. Seda juhul, kui osata neid õigesti ette kanda. Küll aga hoiab Tigran seksistlikest naljadest meelega eemale. "Olen ühe onaneerimisnalja rääkinud niimoodi, et see läks väga käima. Muidu ma selliseid nalju üldse ei räägi, sest kui mingi suht must tüüp tuleb lavale ja hakkab selliseid asju rääkima, on veits kahtlane," muigab ta. Mida vulgaarsemalt räägid, seda tundlikumaks muutub ka piir. "Kui minna ühe väikese teemaga liiga kaugele, võid inimesed igatpidi ära ehmatada. Mulle ütles üks väga kõva Nigeerias teeniv sõdur, et sõnad on nagu kuulid - need võivad tappa. Ja ta ei öelnud üldse valesti. Olen näinud, kuidas üks Austraalia koomik ajas ühel šõul publikus olnud naise nutma. Ja tema öeldu polnud üldse selle naise pihtagi. Naine lihtsalt seostus öelduga. Mõni inimene võib-olla ongi seotud selle sinu persses naljaga ja saab haiget. Sa pead sellele mõtlema, enne kui ajad suust mingit seosetut sousti välja," räägib Tigran.

Kuulsust koguv räppar

Lisaks nalja tegemisele on tegeleb Tigran ka räppimise ja muusika loomisega. Räppmuusikasse armus noormees juba 12-aastasena. "Mul isa ei lubanud kodus räppi kuulata. Siis mul vend saatis Ameerikast pleieri ja klapid, nii ma siis toas istusin ja kuulasin," sõnab ta. Sama vanalt kirjutas ta ka oma esimesed riimid. "Miks ma praegu seda muusikavärki teen, on see, et ma tahan olla teistest ees. Võin stand-up'is olla nii kõrgel kui saan, ent ma tahan enamat ja rohkemgi veel," räägib ta. Tigran loobus loomingu nimel ka päevatööst. "Töötasin Eesti Maavaras ja ostsin inimestel metsa ja põlde. Aga aega pole. Point ongi, et kui teed päevatööd, siis ei saa sada prossu loomingule keskenduda," sõnab ta.

Paari kuu eest valmis Tigrani ja tema hea sõbra, samamoodi püstijalakoomikuna tuntud Mattias Naani koostöös videoklipp "Pärnumaranda", mida on Youtube'i avarustes vaadatud pea 400 000 korda. Videos räpib Tigran sellest, kui kuradi palav tal on. Paaril korral saab ta ka rehaga vastu vahtimist. Sellest klipist rääkides Tigran naerab. "Olen tähele pannud Eesti hiphopi skeenis, et kui kirjutad mingeid ridu ja paned kolmsada sõna ritta, siis keegi ei viitsi seda kuulata. Kõik tahavadki sellist rehasitta. "Pärnumaranda" - ma ei tea, misasi see on üldse," sõnab ta. Tigran räägib, et klipi puhul on tegu tänapäeva Ameerika räpparite tögamisega. "Reha on klipis seepärast, et tänapäeva räpparid oleks justkui rehaga näkku saanud," sõnab ta. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on laul saanud sensatsiooniks. Loo kasutusõiguse on endale soetanud ka DJ-d Lätist.

Tigran lubab, et tema sulest on oodata ka tõsisemat loomingut. Juba praegu on temaga ühendust võtnud mitmed ettevõtted, kes on palunud meest osalema mõnes nende telereklaamis. "Aga ma ei viitsi end igasse reklaami toppida ja iga pildi peal olla. Mingi balanss on vaja leida. Ent kuulsusevärgiga olen arvestanud. Pool aastat tagasi Mattiase juures istusin ja ütlesin, et vaata - mul on Instagramis 850 jälgijat, tema ütles, et tal on neid 2700. Nüüd on minul neid 5000 ja temal üle kümne tonni. Äge on näha, kuidas see on kasvanud ja kasvab iga päevaga," sõnab ta. Tigran meenutab, kuidas käis märtsi algul koos Jarek Kasari ja Tommyboyga tudengilinnas kontserdeid andmas ja kahe laivi vahele jäid napid pool tundi, et minna lähimasse riidepoodi ja osta triiksärk. Teel esinemispaigast riidepoodi jõudis ta teha viis fännipilti. "Ühel hetkel hakkas mind häirima. Muidu kõnnid ja oled selline nagu ikka. Teeme ühe pildi ära, siis on endal ka tunne, et jess! Kõnnid edasi ja tulevad järgmised. Siis mõtled, et see on päris häiriv. Ja poes - valin triiksärki, tuleb mingi vend ja ütleb, et pliis, teeme pilti! Ja me teemegi siis nii, et mul on mingi triiksärk riidepuuga käes," naerab Tigran. "Mulle tähelepanu mingis mõttes meeldib, ent seda peab olema mõõdukalt," lisab ta.