Saatejuht Andrei Titovi eksperiment: kuidas on võimalik ära elada 500 euro suuruse pensioniga? (265)

Kuu aega elada vaid 500 euroga tundub paljude inimeste jaoks võimatu ning Titovi sõnul oli tal kuu aja vältel kogu aeg mõtteis, kuidas raha kokku hoida. Eksperimendi alguses arvestas ta maha kommunaalkulud, mille järel jäi talle kätte 370 eurot. 

“Siis ma arvestasin nii, et mul läheb 10 eurot päevas ja ma teen endale väikese varu, 75 eurot, et äkki tulevad mingid ootamatud kulud,” selgitas Titov algset plaani, mis eksperimendi käigus muutus. “Ma arvasin, et kõige kallim on toitlustamine, aga tegelikult söök ei maksa nii palju. Esimene poeskäik oli selline, et ma ostsin kõige odavama juustu, mida ma pole varem ostnud. Aga tuli välja, et see on sama maitsev kui mu lemmikjuust, kuigi kaks korda odavam. Pärast ma sain aru, et ma saan lubada endale ka midagi erilist ja tegelikult söök ei maksa nii palju ja söögile on piisav 3-4 eurot päevas kulutada, kui muidugi mitte väljas süüa, kogu aeg peab kodus kokkama,” rääkis mees. 

Kuid probleemiks kujunes see, et ise Titov süüa teha ei oska, seetõttu pidi ta naiselt iga päev paluma, et too talle süüa teeks. “Palusin kogu aeg oma naist, et järsku sa teed mulle homseks kotletid ja ükskord oli selline olukord, kus ta ütles, et tal on juba kõrini, millal see kuradi eksperiment lõpeb!” naeris ta. Nii võttiski mees iga päev koduse söögi - kotletid ja võileivad tööle kaasa.

Suurimateks kuluallikateks olid Titovi jaoks külaliste vöörustamine ja külas käimine. “Ükskord võtsin vastu külalisi oma kodus, see oli hästi kulukas. Aga ma oli võimaline isegi natukene alkoholi omale lubama ja külalistele pakkuda. Kaks korda ma käisin ise külas ja ma võtsin midagi kaasa - kas karp kommi või tordi. See on ka hästi kulukas artikkel, sest tort maksab umbes kümme eurot, selline, mida ei ole piinlik kaasa võtta. Aga see on juba kahepäevane eelarve,” selgitas ta.

Eksperimendi lõppedes tegi Titov ka videopäeviku, millest oli täpselt näha, kui palju millele raha kulus. Kommunaalkulude tasumise järgselt alles jäänud 370. eurost kulus mehel 40 eurot autole, külalistele 42 eurot, lastele mänguasjade ostmisel kulus 12 eurot. Väga kulukas oli hambaarstil käik, mis läks maksma 67 eurot, ravimitele kulus 20 eurot, õlule 3 eurot. Lisaks ostis mees omale särgi, mis maksis 23 eurot, sportimisele kulus 25 eurot. Suurimaks kuluallikaks oli muidugi toit ja majapidamistarbed, millele Titovil kulus 122 eurot. Plussiks oli see, et kultuuriüritustele ja ka juuksurile mehel raha ei kulunud, kuna need on töökohaga kaasnevad hüved.

Nii jäigi eksperimendi viimaseks päevaks Titovile kokku 16 eurot. Seega saigi ta kuu lõpus endale lubada ühe kohvikupäeva ja osta kooki ja konjakit. “Kaubanduskeskuses, kus ma pargin, ma näen tihti pensionäre. Võib-olla peavad nad terve kuu jooksul kõvasti kokku hoidma, et lubada endale siia tulla,” pani Titov südamele, lisades, et tal oligi eksperimendi alguses selline unistus, et kui kuu lõpus veel raha jätkub, saab ta sinna kohvikusse minna.

Titovi sõnul oli eksperiment raske, kuid üleelatav. “Ellu jääb ikka ja elada on võimalik. Aga hästi elada on hästi raske, sellepärast peabki midagi välja mõtlema, et pensionil hakkama saada,” sõnas ta. 

Erinevalt pensionäridest, elas Titov terve aja teadmisega, et kui ta hakkama ei saa, on tal alati võimalus kasutada oma ülejäänud raha. Igapäevaselt kokkuhoiule mõelda ta ei suudaks. “Aga kui sa tead, et see on juba elu lõpuni ja pead kogu aeg kokkuhoidmisest mõtlema, see on masendav, ausalt,” ütles ta. 

Siiski on mehe sõnul võimalik kokku hoida ja säästa, olenemata sellest, kas teenitakse 1000 eurot või 400 eurot. 

“Kokku hoida võib alati, 10 protsenti oma tuludest võib kokku hoida iga kuu jooksul. Siis koguneb üsna hea summa, mis on mustaks päevaks hea. Tegelikult kui me vaatame pankade statistikat, siis näeme, et pensionäride kontodel on kõige rohkem raha,” rääkis Titov, nentides, et kõige paremini oskavad rahaga ümber käia ikka pensionärid.