Saund

Boriss Grebenštšikovi totaalne muutumine (7)

Jaanus Kulli, 1. mai 2017, 09:13
UUS HINGAMINE: Seekord tuli Boriss Grebenštšikov Tallinnasse koos sümfooniaorkestriga, mis tähendas tema loomingus ka rikkalikumat helikeelt. Sümfooniaorkestrit dirigeeris Okean Elzy. Stanislav Moškov Foto: STANISLAV MOSHKOV
Koos sümfooniaorkestriga publiku ette astunud vene rokilegend Boriss Grebenštšikov andis laupäeval, 29. aprillil Nordea Kontserdimajas vägeva kontserdi. Kuigi laval oli ligi nelikümmend sümfoonikut, lisaks ansambel Akvarium, olid publiku pilgud suunatud ikkagi ennekõike õhtu peategelasele, kelle pärast oldi tuldud, muusikule ja lauljale Grebenštšikovile, kes ühelt pool oli justkui ammune tuttav bard, (Grebenštšikov koos Akvariumiga on siin eelnevalt esinenud seitse korda), ent kes viimastel aastatel on selgelt pöördunud näoga, kuid küllap veel rohkem sisemiselt ja hingelt religiooni poole. Kuigi, nagu ikka näitas ta oma uut nägu läbi muusika.

Vähemalt esimese poole lood tundusid esimest korda kõrvus kõlavat ka kõige andunumatel Grebenštšikovi fännidel. Üksi neist ei pakkunud äratundmishetki, mis otsekohe oleks saalis lasknud lahti aplausitormi, küll aga leidsid kõik palad – pikad ja eepilised, mis kokku moodustasid justkui tervikliku sümfoonilise tsükli - sooja vastuvõtu. Pole ka ime: Grebenštšikovi enda karisma pluss tema kõrval seisev ansambel Akvarium pluss tema selja taga musitseerivad sümfoonikud oli kokku võimas tulevärk – muusikaliselt, sest sellele sekundeerinud tagaseinale projitseeritud lavakujundus oli enam kui tagasihoidlik. 

Samal teemal

Muusikalist kõlapilti täiustas ja samas liigendas aga tõepoolest sümfooniaorkester, kus viiulite, tšellode, kontrabassi kõrval andsid tooni oboe, harf, flööt ja kolm kompleti löökriistu. Nii võis mõnegi loo puhul tabada hingesugulust Jethro Tulli või isegi varase Pink Floydi psühhedeelse helikeelega.

Show teine pool tõi publikule ka mõningast äratundmisrõõmu, ennekõike looga „Ema, ma ei suuda enam juua“ ja oli veel mõnda äratuntavat välgatust.

Mis puutub Grebentštšikov enda muutumisse, siis seda võis märgata nii visuaalselt, kui ta üleni mustas riietuses, tumedate prillidega meenutas natuke stiliseeritud Tiibeti munka, aga ka tema lavalises olekus, sest varasematest kontsertidest meenuv lugude vahele poetatud joviaalne jutustamismaneer oli seekord asendunud vaid mõnedel harvadel kordadel lausutud sõnaga „tänan“. Küll aga asendas tänusõna iga loo lõpus kerge kummardus koos näo ette tõstatud ja kokkusurutud peopesade liigutusega. 

Publikut ennast oleks aga võinuks olla tunduvalt rohkem, hämmastav, et kuulajaskonna seas ei olnud näha ühtegi Eesti muusikut. Need, kes olid aga saalis, said kahtlemata muusikalise elamuse täie raha eest.      

2016. aasta sügisel käivitus muusiku kodulinnas Peterburis Akadeemilises Kapellis Grebenštšikovi uus sooloprojekt „BG Symphony“. Selle aja jooksul on ta esinenud orkestriga Venemaal, Ukrainas, Lätis ja Iisraelis.

Koos Grebenštšikoviga esinesid muusikud ansamblist Akvarium: legendaarne basskitarrist Aleksandr Titov, soolokitarrist Aleksei Zubarev ja Iiri löökpillimängija Liam Bradley.

1972. aastal ansambli Akvarium asutanud Boriss Grebenštšikov on üks tuntumaid Vene muusikuid, tema nimi on juba aastakümneid Vene rokkmuusika sümbol. Ja mitte ainult rokkmuusika. Tema initsiaalid BG tähendavad igale muusikasõbrale sama palju kui ansambli Akvarium nimigi. Grebenštšikov pole olnud ainult 45 aastat tagasi kokku kutsutud Akvariumi selge ja vaimne liider, ta on olnud ka peamine muusika- ja sõnade autor ansambli albumitel või sooloplaatidel. Samas on ta öelnud, et sõnal on tema jaoks olnud alati sama oluline või isegi olulisem roll kui helikeelel. Läbi aegade on ta kasutanud oma muusikas eri maade rahvameloodiaid ja -pille.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee