Digitrükk püüab raamatumüüki ümber vormida (1)
Alles hiljaaegu kuulutas üks suurem raamatupoodide kett, et alla on hinnatud üle 2000 kirjandusteose. Soodustus küündib 80–90 protsendini. Digitrükientusiastide väitel ei peaks hoopiski nii palju raamatuid lattu seisma jääma, kui kirjastajad kasutaksid agaramalt proovi- ja lisatiraažide võimalust, mida digitehnoloogia väiksema kuluga pakub. See tähendab: trükiksid vastavalt vajadusele.
“See ei mõju autoritele hästi, kui nad näevad oma teoseid odavmüügiletis või -kastis, ja ega tiraažilõppude allahindlused tee rõõmu ka kirjastajatele,” ütleb trükindusekspert ja trükitehnoloogia õpetaja Ivar Kaselaid.
Tema sõnul trükitakse raamatuid enamasti liiga suures koguses. Tõsi, keskmine raamatutiraaž on langenud – kui viis–kümme aastat tagasi oli see 1000 ringis, siis nüüd erinevatel andmetel 700–900. Kuid Eestis igal aastal müüki tulevast ligi 4000 raamatunimetusest vaid kümnendik või vähemgi müüakse ära alla hindamata.
Aga üldiselt on kirjastamine Eesti oludes äriliselt mõttetuks muutunud. Kasvõi sellesama digitrüki näitel: kirjastada raamat tiraažiga 350 eksemplari saab olla ehk hobi, aga mitte majanduslik põhitegevus.