Inimesed

Eesti naisliikumise vägev haare: suitsetamisvabadusest valimisõiguseni  (14)

Aigi Viira, 29. aprill 2017 04:00
Naised parlamendis Naised parlamendis, naisliikumine 1917-1940Foto: Teet Malsroos

Sada aastat tagasi esines üks Eesti esimesi feministe Marie Reisik radikaalsete seisukohtadega, nõudes naistele meestega ühesuguseid õigusi.

Kui Briti naisõiguslased 1920. aastatel Tartus oma aatekaaslasi külastasid, sattusid nad Eestist vaimustusse. Mitte Toomemäe või Inglisilla pärast, vaid märksa ideelisematel põhjustel. Eesti keel, milles ei eristata sugusid, võlus naiste õiguste eest võitlejannad ära ning nood kinnitasid kui ühest suust: Eestis on naisõiguslusel ainuüksi grammatilistel põhustel väga soodne pinnas. Nii kõneleb vähemalt Tartus liikuv linnalegend.

Kuid Marie Reisik (1887–1941), Eesti seltskonnategelane, poliitik ja õpetaja, kellest sai üks siinse naisliikumise juhtfiguure, pole mingi linnalegend. Reisik, eesti naiste hulgas väga autoriteetne tegelane, oli naisliidu liider igas mõttes: tema oli see, kes kujundas suhtumisi ja hoiakuid.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

29.10.2017
LÖÖK SÕNAVABADUSELE: Briti ülikoolid ei luba enam holokaustis kahtlevaid ja muid „sobimatuid“ teoseid
06.05.2017
MÄLUMÄNG | Kired aasta ema valimise ümber
26.04.2017
Siiri Oviir: üksikema on täpselt sama tubli kui abielus ema!
24.04.2017
PÄEVAKOHANE RÄPP | Ansambel Naised köögis räpivad Aasta ema valimisest

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee