Suure ninaga Barbra Streisand laulis end ilusaks (7)

Barbra Streisandi üks tuntumaid rolle on legendaarne Ameerika lauljanna Fanny Brice muusikalis "Naljakas tüdruk" ja selle ekraniseeringus. Brice läks ilulõikusele, et publikule meeldida. Kuid Barbra otsustas varakult: juudipärane nina on osa tema identiteedist, kirjutab New York Times, viidates Neal Gableri mullusele raamatule "Barbra Streisand: Redefining Beauty, Femininity, and Power" ("Ilu, naiselikkust ja võimu ümber sõnastades"). Liiatigi kartis ta, et ninalõikus võib tema võimsat lauluhäält kahjustada.

Ometi oli Barbra maast madalast tundnud, et tal pole oma välimusega lavale asja. Seda veendumust oli temas üritanud tekitada lihane ema. Barbra isa Emmanuel, õpetaja ja teadlane, suri 35aastaselt, kui tüdruk oli vaid veidi vanem kui aastane ja tema vend Sheldon väike koolipoiss. "Kaotasin koos isa surmaga ka ema," on Barbra öelnud. Ema Diana vajus musta masendusse, millest päästsid üksnes uued kavalerid. Viimaks abiellus ta uuesti ja eelistas Louis Kindiga saadud tütart Roslyni Barbrale – pisike Roslyn oli priske ja ilus, Barbra aga kõhn ja suure ninaga.

"Tahtsin emale tõestada, et minust saab täht."

Ema soovitas Barbral küüned lühikeseks lõigata ja sekretäriks hakata. Teda ajas ahastusse, et püünele püüdlev tütar elab kui mustlane sõprade pool, suutmata end elatada. Kuid ema hoiak üksnes tiivustas Barbrat. "Tahtsin emale tõestada, et minust saab täht," rääkis ta hiljem. Tegelikult oli lauljaks saamine olnud Diana unistus, kuid ta oli liiga arglik. Triumf ööklubi talendisõul 18 aasta vanuses sillutas Barbra tee Broadway lavale. Esimene lavastus, satiiriline komöödia, oli küll läbikukkumine ja võeti ainsa korra järel mängukavast. Kuid muusikal "I Can Get It For You Wholesale" ("Saan selle teile hulgihinnaga") tegi 1962. aastal Barbrast üleöö Broadway sensatsiooni. Järgmise aasta algul ilmunud debüütplaat võitis kolm Grammyt. Barbra oli USA edukaim naislaulja. Järgnes "Naljaka tüdruku" muusikal nii New Yorgis kui ka Londonis. Saatuse iroonia: Fanny Brice’i tütre meelest oli Barbra tema ema kehastamiseks liiga juudipärane. Ometi võitis ta lavahiti ekraniseeringuga nii Kuldgloobuse kui ka parima naispeaosatäitja Oscari (jagades seda siiski Katharine Hepburniga).

"Muidugi oli ka enne Streisandit olnud teisi juudi tähti," kirjutab Gabler. "Kuid juudi meelelahutajad olid tavaliselt koomikud, kes pöörasid oma juudilikkuse naljaks, või siis näitlejad, kes oma päritolu varjasid." Gabler nimetab Barbrat juutide juudiks, teerajajaks, kes lõi läbi mitte oma juudilikkuse kiuste, vaid just tänu sellele. Kogu maailma vallutanud Barbrast kujunes eeskuju kõigile, keda on püütud maha trampida ja kes on pidanud oma positsiooni eest võitlema. Geide, üksiklaste ja ilmetu välimusega naiste eeskuju, seletab Gabler. Ta võitis publiku südame filmidega, kus ta kehastas alailma autsaiderit, kellest vastu ootusi saab teiste innustaja.

Poseeris Playboy kaanel

Moepiibel Vogue kuulutas, et Barbra on pannud aluse uuele ilustandardile. Ta poseeris koguni Playboy kaanel. New York Timesi kriitik märgib, et Gabler on Barbrat siiski mõnevõrra ilustanud. Raamatu autori sõnul võis näitleja õnnetut armuelu seletada tema tegelaskujude, vintskete juudi naiste võimukusega. "See on võimalik," nendib New York Times, kuid lisab, et Barbra on peaaegu konkurentsitu diiva ja tohutu eneseimetleja. "Kumbki neist omadustest ei anna alust arvata, et ta on sujuv suhtleja." Juba "Naljaka tüdruku" võtetel kähvas Barbra tantsugörlile, kes teda kogemata riivas: "Minu teada ei puudutata staari sellises stseenis kunagi."