OKKALINE OTSESAADE: Priit Kuusk ­torkis Jüri Ratase ümmargust mulli (71)

Saatejuht Astrid Kannel küsis peaministrilt otse, kas riigieelarve läheb defitsiiti. Esmalt tänas Ratas valitsust tubli töö eest ja küsis siis endalt üle: «Kas eelarve läheb defitsiiti?» ning alustas põiklemist kinnitades, et valitsus tulevaste põlvede arvelt ei ela, ja väitis, et ministrite soov on saavutada maksimaalne majanduskasv.

«See ikkagi tähendab, et me jagame raha, mida reaalselt ei ole olemas?» küsis Kannel. Ratas viis selge vastuse asemel jutu tervishoiu rahastamise parandamisele, kuid ei osanud taas öelda, kust selleks raha võetakse. «Riigieelarvest,» vastas peaminister.

«Härra Ratas, tuleksime tagasi selle intervjuu alguse juurde. Te ei vastanud küsimusele, kas eelarve läheb defitsiiti järgmise nelja aasta jooksul?» sekkus saatejuht Priit Kuusk.

«Me soovime seda, et eelarves oleks sees suurem paindlikkus…» jätkas Ratas ümara jutu veeretamist, kuid Kuusk küsis defitsiidi kohta ikka ja uuesti, kuni Ratas tunnistas, et tõepoolest antakse riigieelarvest raha rohkem välja, kui seda sisse tuleb.

Kuna Jüri Ratas oli juba stuudios, palus Priit Kuusk vastata tal kui Keskerakonna esimehel ka küsimustele Tallinna TV ja linna teenetemärgi andmise kohta. Tallinn kavatseb anda teenetemärgi Aleksei Semjonovile, kelle juhitava organisatsiooni võib leida kaitsepolitsei aastaraamatust.

«Mind kutsus täna rahvusringhääling siia «Aktuaalse kaamera» stuudiosse rääkima riigieelarve strateegiast…» protestis Ratas, kuid möönis siis, et tema poleks sellist ettepanekut teinud. 

Mart Raudsaar: ­küsimused olid täiesti okei 

Ajakirjandusõppejõud ning Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ei annaks eilses «Aktuaalses kaameras» olnud Jüri Ratase intervjuule hinnangut eeskätt seepärast, et pole kursis, milline oli ERRi ja peaministri eelnev kokkulepe. Kuid küsimused, mis talle esitati, olid päevakajalised.

«Mina sain aru, et peaminister rõhus kokkuleppele, et teda on kutsutud rääkima ainult eelarvest. Sel juhul peab ajakirjanik alati austama oma kokkuleppeid,» ütleb Raudsaar. Kuid samas peab ta tegutsema ka avalikku huvi silmas pidades. «Seda arvestades olid need küsimused, mida Priit Kuusk küsis, absoluutselt avaliku huvi küsimused. Ja nii või teistsugusel viisil peaks peaminister neile vastama. Eriti kuna üks küsimus puudutab otseselt Eesti julgeolekut ja teine küsimus puudutab, võiks öelda, väärtushinnanguid, mis on ka väga olulised peaministri puhul,» kommenteeris Raudsaar. «Mina ei anna siin mingeid hinnanguid. Ma lihtsalt ütlen, et need küsimused on õhus ja nende küsimuste küsimine, võib-olla jah agressiivsemas toonis kui tavaliselt «Aktuaalses kaameras» on olnud, on täiesti okei.»

Pigem oli tegemist piire kompava käitumisega. «Ajakirjaniku põhitunnus ei ole viisakas inimene. Jah, loomulikult me kõik peame olema viisakad ja professionaalsed, mille hulka kuulub ka inimlik viisakus, ja ma möönan, et see, mida nägime, võis olla piirile lähedal. Teisest küljest – kui meil on peaminister stuudios ja ta lihtsalt räägib oma jutupunktidest reageerimata küsimustele, siis mida ajakirjanik tegema peab? Viisakalt vait olema ja nii-öelda kuulama eetriaja täis? Ma arvan, et see ei ole vaataja suhtes aus,» leiab Raudsaar. «Hiljem said vaatajad vastused nendele küsimustele ja siin pean ma au andma Jüri Ratasele, et ta jäi rahulikuks. Kuid ma olen ka ise õppejõuna mingis mõttes seotud avaliku esinemisega, siis mina oleksin olnud paindlikum sellises olukorras ega oleks jäänud oma kõnepunktide juurde. See ei ole efektiivne. Sellest oli pigem kaotada kui võita.» 

Tiit Hennoste: väga halb esitus Rataselt! 

Meediaasjatundja Tiit Hennoste leiab, et Ratas püüdis küsimustele vastamisest kõrvale hiilida. «Ratas tuli rääkima eelarvestrateegiast. Ajakirjanik ei küsinud temalt üldist küsimust, vaid esitas konkreetse küsimuse, kas eelarve läheb defitsiiti. Ratas jättis lihtsalt vastamata, ajades oma agendat,» räägib Hennoste. Taoline käitumine on tavaline ja kergesti läbi nähtav poliitikutrikk kogu maailmas, kui too vastata ei taha. «Alles kolm korda korratud küsimuse järel saime teada, et eelarve läheb küll miinusesse. Väga halb esitus Rataselt. Igale mõtlevale vaatajale oli ju kohe keerutamise alguses selge, et läheb, aga Ratas ei taha seda tunnistada.»

Hennoste leiab, et ajakirjanike töö oli väga hea. «Nende roll ongi nõuda vastuseid oma küsimustele seni, kuni vastus tuleb. Poliitik peab otsesaates olema valmis igasugusteks küsimusteks. See poleks enam vaba ajakirjandus, kui enne lepitakse teemad kokku ja siis vaadatakse hoolega, et keegi kõrvale ei läheks. Nüüd aga läks Ratase vastamine väga armetuks, korrutades kogu aeg oma juttu kokkulepitud teemast ja tervishoiust. Piinlik! Kuigi siin läks piinlikuks ka ajakirjaniku töö, kes asus intervjueeritavale vahele ja temast üle karjuma.» 

Ivo Rull: tubli töö, Kannel ja Kuusk! 

Kommunikatsiooniekspert Ivo Rull ütleb, et Jüri Ratase puiklemistest hoolimata õnnestus saatejuhtidel hoida intervjuud ohjes. «Tubli töö, Astrid Kannel ja Priit Kuusk!» kiidab Rull. «Intervjuu algus läks ikkagi väga klassikalise Ratase vastuseroboti stiilis,» ütleb Rull. Saatejuhid nõudsid täpsust ja saavutasid oma eesmärgi. «Tegelikult võib poliitikust stuudiokülaline juba ette arvestada, et teda ei hakata seal [saates] paitama ja temaga kaasa noogutama,» selgitab Rull. «Kui Jüri Ratasel on mitu rolli – ta on peaminister, Keskerakonna esimees, näiteks ka isa ja koeraomanik –, siis tegelikult on kõik küsimused okei, kui need on asjakohased, ja sel päeval need teemad tõesti uudistes olid,» viitab Rull küsimustele, mida esitas Priit Kuusk. «Jüri Ratasel pole võimalik teha sellist päevaplaani, et mis kellast on ta peaminister ja mis kellast on ta Keskerakonna esimees ja mis kellast muutub pereisaks,» märgib Rull. Kuigi küsimuste osas võidakse sõlmida mingi kokkulepe, kasutavad ajakirjanikud võimalusi lisainfo saamiseks alatihti ära ning see ei tohiks üllatusena tulla. 

Janek Mäggi: mõlemad tegid olulisi vigu! 

Suhtekorraldaja Janek Mäggi sõnul sarnanes peaminister Ratase «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuu paroodiasaatega «Edekabel». «Ühest küljest olen ma nõus, et Ratase jutt oli ümmargune mull – eriti just alguses, aga siis kui Priit Kuusk sisse tuli, hakkas see «Edekabel» pihta ja kabelisse sattusid mõlemad,» ütleb Mäggi. Igal juhul oli vestlust lõbus jälgida. «Nad mõlemad tegid olulisi klassikalisi vigu, mis nende usaldusväärsust ei kasvatanud,» arvab ta siiski. «Ütleme, et intervjuu esimeses pooles oli selline tavaline reklaamjutt, mida kõik erakonna esimehed, ministrid, võtmepoliitikud esitavad. Kõigi tipp-poliitikute probleem on ka see, et nad ei vasta küsimusele,» arutleb suhtekorraldaja ning annab mõista, et praegu võib visata kivi ka teleankrute kapsaaeda, sest ekraanil peaks ajakirjanik mõjuma neutraalse ja austavana. «Mitte, et ma tahaks ajakirjandusele öelda, et olge nüüd lugupidavamad, aga selle saatelõigu erutus tekkis, ma arvan, natukene sellest, et Priit Kuusk läks keema.» Janek Mäggi lisab, et Ratase ärritumine selle peale, et temalt küsitakse ka neid küsimusi, millest polnud eelnevalt räägitud, on täiesti mõistetav. See aga ei tähenda, et intervjueerija peaks jääma kokkulepitud teema juurde: «Küsida võib alati ja see on täiesti mõistlik.»