Vandeadvokaat Allar Jõks Keila linna sundliitmisest: see on õigusvastane

Allar Jõksi sõnul on linna sundliitmine ebaõiglane ja õigusvastane, sest naaber-omavalitsused saaksid ka üksi hakkama.

Kui valitsus 9. veebruaril otsustas, et Keila peaks sundliituma Keila, Padise, Vasalemma valla ja Paldiski linnaga, oli see linlastele kui välk selgest taevast. Keila täidab haldusreformi kriteeriume ega soovi naaberomavalitsustega ühineda. Nüüd on linnal valmimas ka uuring, millest ilmneb, et liitumine naaberomavalitsustega ei ole õiguspärane ega too ka midagi positiivset kaasa.

Keila linna sundliitmisest õigusanalüüsi tegev vandeadvokaadi ja endise õiguskantsleri

Allar Jõksi hinnangul on liitmine ebaõiglane ja vastuolus haldusreformi mõttega, sest ühendvald täidaks haldusreformi kriteeriumid ka ilma Keila linnata. Ühinemine ei tooks linnale tõesti mingeid positiivseid mõjusid, mis peavad sundliitmiseks samuti olema täidetud.

"Sundliitmise loogika on üles ehitatud selliselt, et kõigepealt liidetakse need omavalitsused, kes ei ole mitte midagi vabatahtliku ühinemise korral teinud. Kui esialgne liitumisprotsess pole tulemust andnud, tohib valitsus liita kriteeriumitele vastavaid omavalitsusi [näiteks Keila linn]," selgitas Jõks.

"Ehk juhul, kui Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise vald oleksid liitunud vabatahtlikult ja neil ei oleks kriteerium täidetud, siis oleks võinud öelda, et me vajame Keila linna."

Kui valitsus ei tagane oma senisest seisukohast, ollakse valmis minema ka kohtusse, mis võib Jõksi hinnangul Keilale võidu tuua.

Keila linnapea Enno Felsi sõnul on sundliitmise taga puhtalt poliitiline otsus, mis ei too linnale midagi head. "Positiivseid mõjusid ei oska ma siin tõesti välja tuua," rääkis Fels.

Märkimisväärne, et poolteist kuud enne valitsuse otsust oli Felsil jutuajamine riigihalduse ministri Mihhail Korbiga, kes ütles, et Keila linna ei liideta teiste omavalitsustega.

Korbi sõnul oli sel teemal tõesti juttu. "Ma sain murest aru, aga mingeid lubadusi ma kindlasti ei andnud. Lõpliku otsuse teeb valitsus üheskoos," ütles minister.

Linnas nähakse valitsuse suunamuutuses IRLi kätt. "Ma olen poliitikutega rääkinud ja tean, et just IRLi poliitikud on külastanud naabervaldasid. See on suhteliselt läbinähtav," täpsustas linnapea Fels.

Teatavasti oli Padise, Vasalemma, Keila vald ja Paldiski linn enda ühinemisläbirääkimistega juba lõpusirgel, kui vallad viimasel hetkel ühinemisest loobusid. Vaid Paldiski oli nõus.

Keila linnaelanikud ise arvavad, et sundliitumisega tekiks lisavajadus lasteaedade ja koolide järele, sest kõik tahaksid lapsi linna tuua. Kui linn vajaks lisainvesteeringuid, kannataksid jällegi ühendvalla ääremaad, millele haldusreform peaks just vastu olema.

Keila linnaelanik ja ajalooõpetaja Mairoos Kala (83) näeb, et sundliitmisega lõhutakse linna loomulik areng. Õpetajana on Kalal tahvlil alati kolm sõna, millele tuleks alati mõelda: "mõte", "tegu" ja "tagajärg". "Kui sa midagi teed, pead suutma analüüsida ka neid tagajärgi, mida sa sellega saavutad. Praegu on küll tunne, et see [sundliitmise] mõte on väga poolik. Sellistest mõtetest sünnivad väga rumalad teod, mille tagajärjed võivad olla kahjulikud," rääkis Kala.

Riigihalduse minister Korb: Keila on piirkonna loomulik keskus

"Valitsus on teinud ettepaneku ühendada Keila linna Keila valla, Paldiski linna, Padise ja Vasalemma vallaga. Selle kõige olulisem põhjus on kindlasti keskuse ja selle loomuliku tagamaa ühendamine. Ühinemine naaberomavalitsuste vahel ilma Keila linnata tähendaks ühinemist ilma piirkonna loomuliku keskuseta."