GALERII | Status Quo kontserdil kõlas üle kümne aasta nende hitt "In The Army Now" (18)

"Olin siis 15aastane. Kujuta pilti, millise hardumusega ajab noor inimene 50 rubla kokku, et endale üks saviplaat hankida. Nii et minu jaoks oli see kontsert ennekõike nostalgia. Aga samas panid vanad nii ägedalt. Ka ilma legendaarse Rick Parfittita, keda asendas minu meelest sama väärikalt tema mantlipärija Richie Malone," märgib Valmis. "Minu jaoks oli kõige müstilisem see, et ma teadsin, et nad oma hitti "In The Army Now" ei mängi, aga see tuli ka ära. Täiesti ootamatult. Sest minu teada pole nad vähemalt kümme aastat seda kontsertidel mänginud. Kui nad kümme aastat tagasi Haapsalus käisid, nad ka seda lugu ei teinud. Nii et see oli minu jaoks kontserdi üks kõrghetki. Just sellepärast, et ma ei osanud seda oodata. Aga pärast esimest kolme akordi sain ma aru, et tuleb," õhkab Valmis.

Muusikaprodutsendi sõnul oli publikuks selgelt Status Quo fännid, kes teadsid keda ja mida nad kuulama on tulnud. "Mul pole kunagi ühes saalis olnud niipalju tuttavaid kui nüüd," tõdeb ta.

Kuigi Status Quo oli Eestis juba kolmas kord, oli see Valmisele bändi esimene kontsert. "Iga kord, kui nad Eestis on esinenud, on mul endal olnud mingi kontserttuur, mis tähendab, et ma polegi neid kunagi kuulama jõudnud. Ka nüüd on mul Kukerpillidega käimas tuur, aga seekord otsustasin ma teha erandi. Et muidu magan ma ka seekord ühe oma lemmiku maha ja võib juhtuda, et järgmist korda enam ei tulegi."

Valmise sõnul on märkimisväärne ka see, bänd sõitis ise tuuribussiga Eestisse, kogu ülejäänud meeskond aga lennukiga. "Ja kui meeskond läks hotelli magama, jäi bänd bussi magama. Öeldes, et neil on seal kodune tunne ja nad ei tahagi hotelli. Mis ühest küljest on täiesti mõistetav, sest buss on neile kui teine kodu," teab muusikaprodutsent omast käest, mida tähendab üks kontsertturnee."

Radio Mania juht Margus Pilt kiidab samuti kontserti ja ka korraldajate ideed esimesed pingiread Nordea kontserdimajas ära koristada ning anda tõelistele fännidele võimaluse lava ees rokkida ja näppu visata. "Publiku vanuseks oli ikka pluss viiskümmend ja ülespoole, aga sellegopoolest ei tahtnud nad oma nahas püsida. Eriti siis, kui hakkasid tulema põhilood. Ka meeste inglise huumorist saadi aru, ainuke asi, et kõiki lugusid, mida mujal maailmas oli publik ilmselt kaasa laulmas, siis meie publik nii aldis kaasa tulema ei olnud.
Tõsiasi on ka see, et esimest korda nägin ma seda bändi ilma Rick Parfittita, kes praktiliselt oli sama suur ikoon kui Francis Rossi, märgib Pilt. "Eelkõige nende kahe näo järgi Status Quod ju eelkõige identifitseeriti. Muusikaliselt aga vedasid ka need mehed, kes laval olid, kõik lood kenasti välja."

Pilt ütleb, et ta käis ansamblit kuulamas ka kümme aastat tagasi Haapsalus ja ka tookordne kontsert oli igati meeldejääv. "Nad lihtsalt sobisid nii hästi sinna Haapsalu linnuse varemete vahele. Selles mõttes oli too kontsert hoopis midagi muud. Nüüdne esinemine oli juba emotsionaalselt midagi muud, ainuüksi selles mõttes, et Parfitti polnud enam laval. Kindlast mõjutas kogu seda kontserti ka teadmine, et sellisel elektrilisel kujul me Status Quod laval esinemas tõenäoliselt enam ei näegi." Lõpetuseks ütleb Pilt, et tegelikult ei saa Haapsalu kontserti eile Nordea kontserdimajas antuga kuidagi võrrelda: "Ei saa võrrelda võrreldamatut. Siis oli bänd hoopis teine ja sisekontsert on alati midagi muud kui välikontsert," tõdeb raadiohääl Margus Pilt.