Joala lood pole ajas väärtust kaotanud (3)
65-minutilise plaadi rõhk on seekord Jaak Joala „Radari perioodil”. Aastal 1977 tegutsemist alustanud Radar oligi algusest peale kuni 1983. aastani Joala saateansambliks.
Radaris olid tugevad pillimehed ja ühtlasitugevad isiksused. Jaagu ja ansambli vahel oli mitmeid eri arusaamu, nende kunstiliselt kõrgetasemeline koostöö lõppes sügisel 1983, mil üleliiduline kultuuriministeerium määras Jaak Joalale aastase esinemiskeelu. Pärast seda jätkas Radar veel neli aastat instrumentaalansamblina.
Joala kauamängival on kokku üheksateist lugu. Valdavat osa neist on aastakümnete jooksul korduvalt ja korduvalt raadiojaamades ja teles mängitatud, tõelisi üllatusmomente seega napib, kuid ometi mõned üksikud lood varasemast tuttavad siiski ette ei tule.
Rahva seas kunagi ülipoppidest lugudest leiab siit näiteks laulud „Besame mucho”, „Ohtlik naine (Saatanlik naine)”, „Kustuta valgus”. Üheks kõvemaks liigitub kindlasti ka „Kauge kella kaja”, lugu, mis Eesti muusika varasalvest lugupidavale tuttavale bussijuhile lausa pisarad silma toob! Hoogsama poole pealt rokib täiega „Kõik, mis tarvis”.
Kuigi põhimõtteliselt on enamiku lugude puhul tegemist kaveritega – Billy Joeli nimi jääb eriti silma – suudab Joala oma interpreteeringuga neile isegi värvi lisada. Koguni niivõrd, et paari lugu loetakse Joala esituses isegi originaalist palju paremaks!
Eesti autorite lugudest mainiks ära „Tormi” (Rein Rannap-Ott Arder) ja „Päike ikka paistma jääb” (Kustas Kikerpuu).
-----------------------------
Jaak Joala, Radar, „Minu elu”, JJ Music
Kommentaarid