Foto: Arno Saar
Mitmesugust
16. aprill 2017, 22:12

Mari Ojasaar võtab igal võimalusel lapse tööle kaasa

Eesti mõjukate naiste rinnale ­lennanud Kuma liblikaprosside ­autor Mari Ojasaar sõnab, et tema loomingulise mina vabastas emaks saamine. Pisipoja Aaroni sünd ­peletas hirmu ja andis vabaduse ­elada elu just nii, nagu endale sobib.

Enda laadimiseks üritab Mari olla võimalikult palju looduses, kus jookseb ja tegeleb joogaga. «Naised, meis peitub eriline vägi ja seda saab looduses laadida. Kui naised on head väge täis, tunnevad seda ka mehed ja lapsed, seega hoidke end.» Oma kõige suuremaks õpetajaks peab ta aga oma pisikest poega.

Uudis Mari emaks saamisest levis meedias kulutulena. Kuivõrd see sind inimesena muutis, kui ühel päeval pandi imeline väike ilmakodanik sinu kätele?

Arvan, et naine muutub väga palju, kui emaks saab. Ellu tuleb värve juurde. See on kirjeldamatu. Minu otsus leida endale kõikjalt tehtav töö sai poja sündimisega veel suurema tõuke. Hindan seda, et saan lapsega palju koos olla. See on minu jaoks suurim rõõm. Käsitöö on selline valdkond, mida saab teha kodus või stuudios, samal ajal kui laps õpib iseseisvalt mängima. See, kui laps näeb, kuidas emad ja isad töötavad, annab talle aimu töötegemise vajalikkusest, et poest saaks näiteks kommi osta. Muidu ei pruugi ta mõista, mis see töö on. Alati pole kerge oma tööaega lapsega jagada, kuid kõik on tehtav.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse