Luuletaja Contra oli koos pojaga Stockholmi rünnakute keskel: meie suunas liikunud surmaauto rammis 250 meetrit eemal seisvat kaubamaja (15)
“Igav ei olnud see ekskursioon kindlasti, on palju mida meenutada, aga siiski ei sooviks kellelegi sellist põnevust. Asi oleks võinud hoopis hullemini lõppeda,” alustab ta.
“Numbrid on karmid. Politseile oli juhtumist teatatud14.53, meie sooritasime oma ostu pisikeses kaupluses 14.59. Olime poes sees ilmselt 5-10 minutit, täpsemalt on raske öelda. Surmaauto sõitis 600 meetrit, tema hoog oli 80 km/h. Liikus meie suunas, umbes 250 meetrit enne meid rammis kaubamaja,” tõdeb ta.
“Et asi on väga tõsine, jõudis meile kohale aegamisi. Alguses kõndisime isegi lähemale vaatama, et mis on juhtunud. Siis meid kästi kiiresti joosta, tegelikult ei saanudki aru, mida öeldi, ja kas rootsi või inglise keeles. Aga oleks nagu pommist juttu olnud, igatahes oli selge, et tuleb võimalikult kiiresti võimalikult kaugele jõuda,” meenutab mees sündmusi.
“Enne reisi rõhutati ikka, et saan veeta kvaliteetaega lapsega. Ja seda see oli, kindlasti oli parem olla sel hetkel oma poja kõrval kui temast sadade kilomeetrite kaugusel,” tõdeb Contra.
Kusjuures on mees antud sündmustest kunagi isegi luuletuse kirjutanud. “Omaette ehmatus oli minu jaoks, kui teiste eestlastega (neid oli terrorismipiirkonnas tol hetkel päris palju) hiljem laeva peal kogemusi vahetades ja nende tehtud pilte vaadates, avastasin, et olen sellest kunagi luuletuse kirjutanud. Umbes aasta eest kirja pandud lõbusast sõnamängust oli saanud karm reaalsus," sõnas ta.
Loe kogu postitust SIIT.
Minu ema sattus koos oma väikevennaga 1944. aastal, Lääne- Virumaal pommitamise alla, kui vene lennukid sakslaste taganevat voori pommitasid. Ema oli 12 ja ta väikevend 5 aastat vana. Ema puges vennaga heinakärpasse, kuna see tundus jube ohutu koht. Pihta nad ei saanud, aga ümber oli mitmeidki pommilehtreid. Esimese pommitamise peale kamandas vanaema lapsed naaberkülla jooksma, mis oli sellest, pommitatavast teest kaugemal, aga lapsed ei jõudnud, kohe tuli teine laine peale.
Tänapäeval dramatiseeritakse kõik üle ja halatakse asjade üle, mis on täiesti marginaalsed.