Töötasin paar päeva tagasi ühes Helsingi ostukeskuses harjuskina. Sain aru, mis tunne on viibida nagu Paabeli tornis pärast keelte ja rasside ärasegamist. Polnud meeldiv kogemus, ehkki vormiliselt meenutas pilt Jehoovatunnistajate ajakirja esikaant. Valitses kultuuriline kaos: majaesisel vedeles araabialik-indialik tänavapraht, tõmmud käisid ringi vilavate silmadega nagu midagi otsides või lihtsalt igavledes. Kogunenud inimgruppidest möödusin (intuitiivselt?) kiirustades. Jumal tänatud, et Kristiine keskuses oli alles nädalat tagasi märksa puhtam ja valgem - ilmselt tänu Eesti suhtelisele vaesusele. Soomes igatahes tõdesin, et mind ei tõmbagi vabatahtlikult sinna maale. Kaubad on ju põhimõtteliselt samad mis Eestis, soomlaste asemel on aga mingi kirju, kindla rahvuse ja rassita mass. Kas veelgi enam multikultistunud Roosti keskustes on olukord parem? Ei usu. Rootsist - 1970-te eestlaste unelmate välismaast - on saanud lõunamaade kloaak, katkupesa. Rumalad pärisrootslased tekitavad minus suurematki võõristust, kui alasti himude ja vihaga rändrahvad, kes siira häbematusega Põhjamaade Eldoraadot on tulnud nautima/hävitama.
Pole millestki kirjutada? Minu ema sattus koos oma väikevennaga 1944. aastal, Lääne- Virumaal pommitamise alla, kui vene lennukid sakslaste taganevat voori pommitasid. Ema oli 12 ja ta väikevend 5 aastat vana. Ema puges vennaga heinakärpasse, kuna see tundus jube ohutu koht. Pihta nad ei saanud, aga ümber oli mitmeidki pommilehtreid. Esimese pommitamise peale kamandas vanaema lapsed naaberkülla jooksma, mis oli sellest, pommitatavast teest kaugemal, aga lapsed ei jõudnud, kohe tuli teine laine peale. Tänapäeval dramatiseeritakse kõik üle ja halatakse asjade üle, mis on täiesti marginaalsed.
mis ma sest artiklist loen, vaata parem videoid youtubest, mis rootsis toimub. rootsis ongi sõda. ise ei viiks mingil juhul sinna oma last, peab ikka rongaisa olema.
Meie 300 in grupist rääkisin kahega, kelle nime ega kodukohta ei tea, polnud oluline, kuid kes nägid ja tahtmatult jälgisid kogu sõitu ja poodipööramist ning selle tagajärgi lähedalt pealt, Tahtsin neid kuulates anda lihtsalt neile võimalust seda šokki endast välja rääkida, aga pole näinud, et nad kipuks sellega ajakirjanduses vehkima. Vehivaad need, kes vähe nägid.
mis sina ka ülikoolidest tead? pole põhikooli tasemelgi eesti keelt selgeks saanud, kirjutad kellegile ja kellegile. kui peaks kirjutama kellelgi. märkad vahet? vaevalt.
KOMMENTAARID (15)