"Poeg Sten on meile etaloniks, kui loeme muinasjutuvõistlusele saabuvaid lugusid." (1)

Pärast poja surma on aidanud Ann ja Ants Roosil leinaga toime tema muinasjutud ja jutukonkurss.

Kui 21aastaselt raske haiguse tõttu surnud Sten Roosi vanemad otsustasid välja anda raamatu poja kirjutatud muinasjuttudega ja said selle illustreerimiseks jah-sõna tema lemmikkunstnikult Edgar Valterilt, ohkas ema igatsevalt: "Kui vaid Sten seda näeks!" Valter öelnud selle peale paljutähenduslikult: "Küll ta teab ja näeb."

Küllap teab Sten siis ka juba seda, et pärast tema lahkumist 26 aastat tagasi on tema vanemad Ann ja Ants Roos elanud muinasjutumaailmas. Selle tõestuseks on tuhanded käegakatsutavad paberile pandud lood, mida lapsed üle kogu Eesti on veerandsaja aasta jooksul igal sügistalvel Annile ja Antsule saatnud.