„PEALTNÄGIJA“ | Eluaegse vangi kaitsja seab küsimärgi alla presidendi armuandmise korra (27)
Advokaat Anti Aasmaa protestib, et presidendile valmistab materjale komisjon, kuhu kuuluvad riigikohtu ja riigiprokuratuuri esindajad, mis ei ole tema hinnangul aus ja erapooletu, kirjutas ERRi uudisteportaal.
"Mina leian, et see on vastuolus ausa ja õiglase menetlusega, kui Anatoli Nikolajevi asjas teevad armuandmise eelotsustuse riigikohtu ja riigiprokuratuuri esindajad, kes on ise siis põhimõtteliselt selle lahendi teinud kunagi," rääkis Aasmaa ETV "Pealtnägijale".
Neljas mõrvas süüdi mõistetud Anatoli Nikolajev on kuulus, sest on ainus vang Eestis, kelle puhul prokurör loobus süüdistusest ja isegi ohvrite lähedased ei usu ta süüsse. Nikolajevi kinnitusel peteti politseis temalt nn puhtsüdamlik ülestunnistus välja ning kuigi kohtus loobus prokurör tema süüdistamisest, siis mõistis kohus ta siiski eluks ajaks vangi.
1998. aasta 19. aprilli õhtul leiti ühe Kohtla-Järve elamu korterist püstolilaskudega tapetud Jelena (39), Alla (36), Andrei (28) ja viimaseid kuid lapseootel Tatjana (25) surnukehad. Kõik ohvrid oli tapetud «professionaalselt» – peale kuulihaavale kehas oli kõigil ka peas lähilasuvigastus. Järgmisel päeval peeti kahtlustatavana kinni Jelena elukaaslane Anatoli Nikolajev, kes ütles esimestel ülekuulamistel, et peab süüdlaseks kohalikku allilmategelast Anatoli Sirotkinit. Neli päeva pärast kinnipidamist tunnistas Nikolajev mõrvad üles, kuid hiljem hakkas oma süüd eitama.
1999. aasta novembris mõistis Kohtla-Järve linnakohus nelja inimese tapmises süüdi varem kohtulikult karistamata Anatoli Nikolajevi, määrates talle eluaegse vanglakaristuse.
Kohtla-Järve linnakohtu istungil palus prokurör Nikolajevi õigeks mõista, sest kohtuliku uurimise käigus ei leidnud Nikolajevi süü nelikmõrvas tõendamist.
Keskkripo peadirektor Andres Anvelt, kes juhtumi uurimisega ise kokku puutus, eitab vägivalda. “Raske on kommenteerida, miks nad kõik omaks võtsid. Oskan öelda, et need isikud olid omapärase mõttemaailmaga tüübid. On ennegi ette tulnud, et inimene võtab mingil põhjusel võõra kuritöö omaks. Sellega ei pruugi kaasneda vägivald.”
kriminaalpolitseinikest sundis vendi vägivallaga mõrvasüüd omaks võtma.
Ehkki peksmise kohta leiti tõendeid, jäi Kapo jänni peksjate tuvastamisega. “Seega võib praegu vaid öelda, et väidetav vägivallatsemine leidis küll eeldatavasti aset, kuid senini ei olnud võimalik tuvastada vägivallatsejate isikuid,” sedastab kaitsepolitsei komissar Henno Kuurmann.